Luulekogu analüüs Kalju Kangur ,,Sonetiraamat" Kalju Kangur sündis 25. oktoobril 1925 Vana-Kuustes ja suri 15. jaanuaril 1989 Tartus. Ta oli eesti kirjanik (põhiliselt luuletaja) ja luuletõlkija. Aastatel 1939-1944 õppis ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis Tartus. Tema värsse trükiti esimest korda Postimehes aastal 1943 ja alates 1949 ilmus tema luuletusi pidevalt perioodikas. Tema esimene luulekogu ,,Mööda jalgteid" ilmus aastal 1957. 1959 ilmunud ,,Üksainus rukkipea" oli tema võti Eesti Kirjanike Liitu. Temalt on ilmunud neli sonetikogu, haikusid, lasteraamatuid, luulekogusid, epigrammide kogu ja proosateoseid. Tema töid on tõlgitud paljudesse keeltesse, sh inglise, saksa, soome, läti, leedu, vene ja itaalia keelde. Kalju Kangur on tõlkinud vene kirjanikke (muuhulgas ka Puskinit). Kalju Kangur on pigem keskendunud loodusluulele ja lasteluuletustele. Ta on ka
aiakunstis on sillad, mis ühendavad põhiaeda järves asuvate saarte või kaljudega. Skulptuure kasutati vähe ja siis meenutasid need kas linde või loomi - draakonid, kilpkonnad jm. 9. Kirjelda lühidalt tüüpilist Jaapani aeda * Jaapani aiad väljendavad lihtsust, ilu, selgust ja seotust loodusega. Lisaks saab neid luua väikesele alale ja neid on vaja vähe hooldada.Jaapani aia elemendid on kivid, vesi ja taimed. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Jaapani aias kasutatakse väikesi puid nt: jaapani vaher. Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel. 10. Kirjelda lühidalt tüüpilist keskaegset aeda * 11. Kirjelda lühidalt tüüpilist renessanssaeda Itaalias * Renessansi aed: sümmeetria ja geomeetrilised vormid, proportsioonid, perspektiiv; liigiline
Kõige vähem on jaapani aias õitsvaid taimi. Kui neid üldse kasutatakse, siis lühiajalisi, nagu iiris, asalea, wisteria. Eriline koht jaapani aias on kirsiõitel, mis said kogu maailmas tuttavaks ooperi "Madam Butterfly" kaudu. Muidu aga eelistavad jaapani aiakujundajad Hiinale omaseid lilli koos kaasaskäiva sümboolikaga. Samblad, sõnajalad ja samblikud on kõige tavalisemad taimed jaapani aias. Kuivaed on aga taimedest täiesti tühi. Kaunistustest esineb jaapani aias laternaid, et jalgteid valgustada, kivitorne (e pagoodid), Buddha kujusid ja skulptuurkurgi, kilpkonni, konni või küülikuid. Need kaunistused on tehtud tavaliselt kivist või neutraalse värvusega materjalist, nt pronksist. Neid võib välimuselt vanemaks muuta, lisades neile samblaid või samblikke. Hoides neid osaliselt varjatuna, võib see jalutuskäigule läbi aia lisada üllatusmomente. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 115
Murda elusaid puid ja põõsaid, koorida tüvesid ja langetada kuivanud puid võib ainult omaniku loal. Igaüks võib vett võtta looduslikest veeallikatest nii joogiks, pesemiseks kui olmevajadusteks, samuti varuda kõikjalt jääd. Talukaevust vee võtmiseks on vajalik omaniku luba. Teed ja jalgrajad Avalik tee, sealhulgas riigimetsa rajatud siht on kõigile kasutamiseks. Jälgida tuleb liiklusmärke ja täita liikluseeskirju. Talvel on kõigil lubatud kasutada tavakohaseid taliteid ja jalgteid ning ületada põlde, seejuures ei tohi häirida kohalikke elanikke müraga. Maaomanik võib märgi ja tähisega keelata sõitmist erateel, mis ei ole avalikus kasutuses. Maa omaniku kodu läheduses parkimiseks tuleb ka tähistatud keelu puudumisel küsida temalt luba. Avalikul või avalikuks kasutamiseks määratud veekogu veeteed on liikluseks avatud kõigile. Igaüheõigus ei anna luba sildumiseks ja paadi sidumiseks eraomaniku paadisillale.