Jalgratturina liikluses Neljandas klassis tegi meie klass läbi jalgrattasõidu kursuse. Meile õpetati jalgrattaga liiklemise eeskirju ja parandati meie sõiduoskusi. Meile õpetati, kuidas tuleb rattaga tänaval liigelda ja erinevates olukordades käituda. Kui rattaga sõidad, siis peab olema kiiver peas ja kaasas jalgratta juhiluba. Enamus asju, mida räägiti, teadsin ma juba varem.Klassi lõpetamise puhul sain ma uue jalgratta. Ja uue kiivri ka...Alguses ma ei tahtnud kiivrit pähe panna, kui sõitma läksin. Aga ühel päeval juhtus mu sõbra sõbraga ränk õnnetus. Nad sõitsid võidu ja sõber ei pidurdanud õigel ajal. Kokkupõrge autoga oli väga valus, sõber viidi haiglasse ja arstid nägid palju vaeva, et teda terveks ravida. See pani mind väga mõtlema..Enam ma kiivrit koju ei jäta. Kui ma jalgrattaga tänavale sõitma lähen, siis ma panen alati kiivri pähe. Hoian ka teisi eeskirju meeles.Tänav ei ole mä...
uued autod samale tasemele. 2003. aastal pidid autovalmistajad välja selgitama, millised võimalused on heitmete koguse vähendamiseks pärast aastat 2012. Vaheeesmärgiks on saavutada keskmiseks süsinikdioksiidi hulgaks 165-170 g/km ehk 7,07,2 liitrine bensiini või 6,26,4 liitrine diislikütuse keskmine kulu 100 km kohta (Maanteeamet 2011). Nagu eelpool sai juba räägitud, tähendab sõiduki valik mõnikord ka sõidukist loobumist ning 1.2 Volkswagen Bora liikumist jalakäijana või jalgratturina. Samuti on mõnikord otstarbekam kasutada ühistransporti. (Allikas: http://www.mnt.ee/index.php?id=10626) 2.2. Teekonna ja kiiruse valik Teekonna ja sõitmise kellaaja etteplaneerimine annab võimaluse vältida ummikuid ja leida lühim ja ohutum viis jõudmaks sihtpunkti. Iseenesest iga liigne läbisõidetud kilomeeter on kulutamine, kuid kõige suurem kulutamine on töötava mootoriga sõidukiga paigalseismine.
1964 oli ta N. Liidu kahevõistluskoondise treener ja 19671975 N. Liidu ametiühingute kahevõistluskoondise vanemtreener. Tema õpilased on olnud Harry Arv, Ants Allandi, Toivo Laev, Boriss Stõrankevits, Joe Tikenberg jt.5 Innsbruck 29.01. - 09.02.1964 Ainus eestlane, kes on võistelnud olümpiamängudel bobirajal, on Heino Ago Freiberg. 1964. aastal arvati Rootsi olümpiavõistkonda Stockholmis elav Heino Ago Freiberg, kes Homariikluse päevil oli Tallinna Kalevis tuntud hokimängija ja jalgratturina. 31. oktoobril 1922 sündinud Freibergi olümpiaalaks sai aga bobisõit. Kahebobil võistles Freiberg koos Kjell Luttemaniga ning 21 meeskonna seas saavutati rootslaste jaoks igati korralik 12. koht. Rootsi neljabobi alustas olümpiavõistlust Innsbruckis veelgi edukamalt. Kahe esimese sõidu järel oldi koguni seitsmendal kohal. Kolmandas sõidus tabas aga eestlasest bobimeest õnnetus. Freibergil pandi aga käsi kipsi ning tagasi Rootsi jõudis ta lahases käega. 6
Põhjuseks on asjaolu, et mehed kasutavad jalgratast mõnevõrra enam. Nii märkis 68,9% naistest ja 52,7% meestest, et nad ei sõida jalgrattaga. End on ohustatuna tundnud 21,7% kõikidest vastajatest, sealjuures 60,2% vastajatest märkis, et nad ei kasuta jalgratast. Tabel 4 Kas Te olete jalakäijana ja jalgrattaga sõites tundnud end liikluses ohustatuna? (jah vastuste %)… Jalakäijana Jalgratturina 2000 2007 2000 2007 1. Kesklinn 48% 62% 31% 29% 2. Õismäe/Haabersti 50% 51% 44% 17% 3. Lasnamäe 39% 46% 57% 24% 4. Mustamäe 54% 53% 45% 20% 5