harrastavad mitut spordiala korraga. Arstid leiavad, et vigastuste riski suuruse põhjus on hea üldfüüsilise seisukorra puudumine. Tänapäeva noored on mugavad ning trenni ja mujale minnakse autoga, see aga mõjutab tugevalt tervist. Samuti on paljudel sportlastel stress, mis on põhjustatud treenerite ja vanemate poolt. Treenerite poolt liiga suured treeningmahud tekitavad aga traumasi. Kõigist põhi- ja keskkooliportlaste vigastustest on 50% põhjustatud ülekoormusest. Jalgpalluritel on kõige levinum vigastus põlvetrauma, see on põhjustatud ka kunstmurul treenimisest. Kunstmuru on kõva ning see põrutab joostes kõvasti liigeseid, eriti kahjulik on see kasvavale organismile. Pesapalluritel, ujujatel, tennisistidel ja golfi mängijatel on sagedasem vigastus õlatrauma. Iluuisutajatel on tihti põlvekedra kõhre ülekoormus. Tihtipeale jäetakse ka tagaplaanile vigastuste vältimine, seda just paremate tulemuste saavutamiseks, ning
oleks kõrge ja organism valmis uueks pingutuseks. Süüa on soovitav 3-4 tundi enne trenni või mängu. Samuti on jalgpalluri, kui sportlase vajalike toitude hulgas need, mis sisaldavad valkusid, kuna valgud on samuti väga tähtsad energiaallikad inimorganismile, mis osalevad meie kasvamisprotsessis, ehitavad üles meie keha ning samuti aitab valgurikas toit kaasa ka lihasjõu arenemisele. Samuti on jalgpalluritel oluline tarbida igapäevaselt vett ning spordijooke, milles on vajalikke vitamiine ning mis aitavad treeningutel tõhusalt töötada. Selle referaadi eesmärgiks on anda ülevaade erinevatest toitudest, mida võiksid jalgpallurid, kui sportlased süüa, et kätte saada vajalikud kogused erinevaid toitaineid, mida keha vajab (süsivesikud, rasvad, valgud). Samuti tooks välja ka toidud ja joogid, mida jalgpallurid võiksid vältida või siis tarvitada harva
(jalatalla toed, teipimine) ning tehakse pöiaharjutusi jalatalla lihaste tugevdamiseks. Pöiaprobleemide ennetamiseks on oluline kanda pehmeid ja mugavaid treeningjalatseid ja vältida jooksmist kõval pinnasel. Seljavalud Seljavalud on spordiga tegelejate hulgas sagedased. Ennekõike esinevad need sportlastel, kellel spordialast tingituna mõjuvad lülisambale suure amplituudiga kiired ja järsud liigutused,näiteks:võimlejatel, heitjatel, jalgpalluritel, võrkpalluritel, vehklejatel, vettehüppajatel, sõudjatel, maadlejatel. Valude põhjuseks on lihaste ja sidemete venitus või rebend, põrutus või luumurd otsesest löögist lülisambale. Ravi ja ennetuseks on võimlemine ja patsientide koolitus. Kirurgiline ravi on harva näidustatud,osutudes vajalikuks vaid täpsete meetmetele allumatutel juhtudel.Võimlemises on rõhk suunatud kehatüve lihaste tugevdamisele (kõhu-, paraspinaalsed ja tuharalihased),et parandada lülisamba stabiilsust.
mänguväljakud, linna spordiväljak, Võru Spordikooli Kubja suusabaas oma valgustatud suusa- rolleri- ja terviseradadega. Lisaks nimetatutele on munitsipaalomandis Võru vallas asuv Andsumäe spordibaas (hüppemäed K10 ja K30 ning suusastaadion) ning Haanja vallas asuv Jaanimäe spordibaas. Kolmes linna üldhariduskoolis on võimlad, Tamula rannas on tenniseväljakute kompleks, rannavõrkpalliväljakud, korvpalliväljak ning skatepark. Olevi, Luha ja Vabaduse tänaval on noortel jalgpalluritel kasutada kunstmuruga minijalgpalliväljakud. Liikmed · Ülo Tulik Linnapea · Kristjan Võrno Abilinnapea · Kersti Kõosaar Abilinnapea · Innar Mäesalu Abilinnapea · Jüri Kaver Abilinnapea Ajalooline kujunemine linnaks Linna asutamise ajaks loetakse 21. augustit 1784. Sellist daatumit kannab Riia kindralkuberneri allkirjaga dekreet linna asukoha ja nime määramisest. Võru linna pindala on 13,2 km².
kaasa nõrgad reie osa vigastust, mis on põhjustatud eesmised lihased põlveliigese korduvast sirutusest. Kõi- ja ülepinges reie ge sagedamini esineb seda korvpal- tagalihased luritel, võrkpalluritel, jalgpalluritel, kergejõustiku hüppe- ja heitealadel, tõstjatel, balletitantsijatel jt. Lastel ja noorukitel on sündroomi tek- kimise põhjuseks lubisoolade lades-
annaabi.ee 
