A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale ja erinevalt A. Le Coq Arena staadionist peetakse seal regulaarselt ka kergejõustikuvõistlusi. Eestis on sõpruskohtumisi peetud veel ka KohtlaJärvel, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Tartus Valgas ja Viljandis. Fännid Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on Jalgpallihaigla, millel on üle 600 liikme. Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ja lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega". Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina A. Le Coq Arena lõunapoolsele otsatribüünile. Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui Wembley staadionile
Varsti kaotas meedia igasuguse huvi koondise vastu. Peale mõõna pidi aga järgnema tõus ja alates 1996. aasta lõpust, mil koondise etteotsa asus Teitur Thordarson, on tehtud suur areng, aina tihemini tuli kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion
Varsti kaotas meedia igasuguse huvi koondise vastu. Peale mõõna pidi aga järgnema tõus ja alates 1996. aasta lõpust, mil koondise etteotsa asus Teitur Thordarson, on tehtud suur areng, aina tihemini tuli kaotuste ja viikide hulka võite, kohtumised, mis enne kaotati, mängiti nüüd viiki. Meedia huvi tekkis taas, koondise edusamme kajastati vahel ka ajalehtede esikülgedel. Headest tulemustest sai hoo sisse ka toetajaskonna suurenemine, moodustati esimene ametlik fännklubi Jalgpallihaigla ning lisaks sinna kuuluvatele käib staadionil häält tegemas veel mitusada, kohati mõni tuhat toetajat. Ka võõrsil kohtumistes on märgata sinimustvalgeid trikoloore, eestikeelseid loosungeid, siniseid särke ja eestlaste laulu. Eesti liigade, koondise ja fännikultuuri arengul peatun hiljem põhjalikumalt. Kui 90'ndate algusest kuni teise pooleni oli Kadrioru kergejõustikustaadion koondise esindusstaadion ning ka mujal üle Eesti mänguplatse nappis, siis paralleelselt