2. DIABEEDI TÜSISTUSED Kui diabeetik ei saa ravi, võivad ja kindlasti tekivad tüsistused. Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid
obstruktsioon – arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi, emboli või sooneseina põletiku puhul, kompressioon – arteri ahenemine surve tõttu nt. kasvaja, võõrkeha tõttu, magamisel, istumisel surve arterile, venoosse hüpereemia tüsistus mõnes organis, kus leidub vähe kollateraalveresooni (tõuseb kapillaaride hüdrostaatiline rõhk, turse) Kliiniline pilt/ tunnused/ sümptomid - Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Millest sõltub isheemia lõpe/ tagajärjed? Võib mööduda jäljeta, või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (nt. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutused olenevad kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Isheemia lõpe arteriaalne infarkt: Angiospasm, obstruktsioon, kompressioon Isheemia lõpe venoosne infarkt: Venoosse hüpereemia tüsistus
kogunemine kehaõõntesse- astsiit. Vasaku vatsakese puudulikkus- pais väikeses vereringes, parema vatsakese puudulikkus- pais suures vereringes. HÜPEEMIA Isheemia ischein- kinni pidama haima- veri kohalik vereringehäire, mille puhul on takistatud vere juurdevool mingisse kehapiirkonda ja seal tekib väheveresus. Organ või kehaosa on kahvatu, jahe, mahult vähenenud, esinevad valutunne (südame stenokardia, jalaveresoonte puhul vahelduv lonkamine), paresteesiad. Isheemia võib mööduda jälge jätmata või viib düstroofia, atroofia, nekroosini (näit. infarkt- ulatuslik nekroos kahjustatud veresoone varustusalas) tekkele. Muutuste ulatus oleneb kudede tundlikkusest, kahjustuste astmest, tekkekiirusest ja kollateraalveresoonte seisundist. Põhjused: · angiospasm arterites reflektoorselt külma, trauma korral · obstruktsioon (obduratsioon) arteri valendiku ahenemine ja sulgus trombi,
Veenide veresoontes pole selliseid elastseid kidusid ja vere liikumine diastolis võib aeglustuda. Kuna veri on vedelik, mis allub ka oma raskuse tõttu hüdrostaatilisele rõhule, siis on seistes hädaoht, et veri jääb jalgadesse seisma. Ometi ei juhtu seda. Miks? Neli põhjust, mis veri jookseb ka altpoolt ülespoole: 1) veeni ümbritsevate lihaste kokkutõmme (liikumisel tugeam) – suruvad veenide peale, panevad sellega vere liikuma. 2) klappide olemasolu veenide sisepinnal (vt jalaveresoonte pilti, kapid näha) 3) negatiivse rõhu olemasolu õõnesveenide suubumiskohas südamesse – toimib imeva pumbana 4) negatiivse rõhu teke rindkere õõnes sissehingamise ajal. Liikumatuse korral kuhjub piimhape lihastesse ja lihased „surevad ära.“ Aeglane lonkimine väsitab rohkem kui kiire käik, kuna veri jääb lihastesse pidama. Pulss ja selle mõõtmine Pulss on arterite seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Süstoli ajal süda paiskab