3.TURVISED 3.1.Jalaturvised Sellel ajal kui hobuse seljas ratsutamine toimus, olid väga nõrgaks punktiks rüütlitel põlved. Varem olid need kaitseta. Varem tähendab, et enne 12.sajandit. Kuid siis, kui põlved hakkasid vaenlaste meelissihtpunktiks muutuma, kinnitasid mõned endale jala ette metallribasid, mis siis aja möödudes muutusid suuremaks ja ka kindlamaks. See oli väga suureks kasuks, kuna tugev hoop põlve võis iga rüütli hetkega maha võtta. Jalaturviseid valmistati terasest, kõvaks töödeldud nahast, vaalaluudest ning ka sarvedest. 3.2.Kürass Kürass oli siis tervet keha kattev turvis. Selle sünd oli umbes 13. sajandi alguses, kui võeti kasutusele populaarne vammus, mis vooderdatud metallplaatidega. Sealt arenes see edasi ühtse tükina olev rinnaplaat. 15. sajandi alguseks kanti juba plaatturvistikku. Seda hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. 3.3.Käeturvised
XV sajandil ilmus kogu keha kattev liikuvalt ühendatud terasplaatidest koosnev raudrüü, mis pakkus mõningat kaitset ja tulirelvade vastu. Soomusrüü kaalus kolmekümne ja neljakümne kilo vahel. Raudrüü koosnes: jalaturvistest, kürassist, käeturvistest, soomuskinnastest ja kiivrist. Jalad olid head märklauad vaenlasele, sest need olid kõige välja paistvamad kohad ning nii sai hõlpsasti rüütli eluks ajaks halvata. Ennem XII sajandit kandsid rüütlid harva jalaturviseid, siis aga hakkasid mõned neist kinnitama jala ette metallribasid. Teised kasutasid rõngassukki, millel olid mugavuse mõttes nahktallad. XIII sajandil 5 hakati kasutama jalgade kaitseks plaatturviseid ning põlv kaeti kupukujulise põlvekaitsmega. XIV sajandi lõpuks oli juba suurem osa jalast plaatidega kaetud.. Terase kõrval kasutati ka muid materjale, näiteks kõvastatud nahka, vaalaluud ja sarve
5.1Jalaturvised Sellel ajal kui hobuse seljas ratsutamine toimus, olid väga nõrgaks punktiks rüütlitel põlved. Varem olid need kaitseta. Varem tähendab, et enne 12.sajandit. Kuid siis, kui põlved hakkasid vaenlaste meelissihtpunktiks muutuma, kinnitasid mõned endale jala ette metallribasid, mis siis aja möödudes muutusid suuremaks ja ka kindlamaks. See oli väga suureks kasuks, kuna tugev hoop põlve võis iga rüütli hetkega maha võtta. Jalaturviseid valmistati terasest, kõvaks töödeldud nahast, vaalaluudest ning ka sarvedest. 5.2Kürass Kürass oli siis tervet keha kattev turvis. Selle sünd oli umbes 13. sajandi alguses, kui võeti kasutusele populaarne vammus, mis vooderdatud metallplaatidega. Sealt arenes see edasi ühtse tükina olev rinnaplaat. 15. sajandi alguseks kanti juba plaatturvistikku. Seda hoidsid koos needid või seespool asuvad rihmad. 5.3Käeturvised Käeturviste esivanemaks oli samuti soomusrüü nagu ka kürassil
annaabi.ee 
