8. Spetsialiseerumine ja diversifikatsioon logistikas Diversifikatsioon (uus toode uuel turul) on kõige riskantsem strateegia ja see võib viia jõudude hajutamisele. Diversifikatsioon võib olla horisontaalne, mis toimub samal tasandil (nt ettevõte toodab kappe ja ka kirjutuslaudu), vertikaalne, mis seob tootmise varustus- või turustusorganisatsioonidega (saeveski toodab ehitusdetaile), või lateraalne, kui toodete vahel puudub tootmisalane seos (jalatsivabrik toodab spordivarustust). Diversifikatsioon e. - mitmekesistamine- pakutavate teenuste maksimaalne sortiment ja maksimaalne tarbijate hulk(hüpermarketid). Võimalik turuosa laiendus, üsnagi kulukas Spetsialiseerumine- tegutsetaks väga kitsal teenuste müügi alal, olles samal ajal nende parimad pakkujad. Valitakse suhteliselt kitsas tellijate ring ja pakutakse neile teenuseid, mida nad mujalt ei saa. Püütakse olla oma sektoris parim, turu laiendamine väga raske. 9
väiksemad. 1889.a. sai Võru raudteeühenduse Riia ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas andis
ja Pihkvaga, 1899.a. peeti esimene telefonikõne Tartuga, 1915.a. sai Võru elektrivalguse. 1926.a. oli Võrus 31 tööstusettevõtet, 79 käsitöökoda, 5 panka, 4 võõrastemaja ja restorani, 3 sauna, 148 kaubandusettevõtet. 1940.a. elas Võrus 6600 inimest. Nõukogude perioodil hakati Võru linna rajama suurettevõtteid - mööblivabrik, gaasianalüsaatorite tehas, piimatoodete kombinaat, ehitusettevõtted, jalatsivabrik jt. Võru linna elanikkond suurenes 18 000 inimeseni. Ehitati mitu uut paneelelamurajooni (Võrusool Luha tänava ja Nöörimaal Vilja tänava piirkonnas) Liitval ja Kubjal kujunesid välja individuaalmajade rajoonid. Suurenes linna territoorium. Nõukogude plaanimajandusliku korra kokkuvarisemine tõi kaasa tõsised majanduslikud ja sotsiaalsed probleemid. Samas
· juhtimine toimub automaatreziimil · ei vajata inimsuhteid reguleerivat tegevust või institutsiooni NEGATIIVSED KÜLJED: · väga tundlik ühe struktuuri osa (osakonna) häirele · muutusi teha raske · raske rakendada hierarhia, peab olema üks juhtimisallikas · suurel organisatsioonil tekivad juhtimis häired · vastutuse probleem 2) JAOTUS EESMÄRKIDE, TULEMUSTE ALUSEL Igas osakonnas on endal olemas eelmises punktis nimetatud allüksused: JALATSIVABRIK KINGATSEHH SAAPATSEHH SUSSITSEHH varustamisosakond varustamisosakond varustamisosakond planeerimisosakond planeerimisosakond planeerimisosakond tootmisosakond tootmisosakond tootmisosakond turustamisosakond turustamisosakond turustamisosakond
Toodangu eriti head kvaliteeti tähistas kvaliteedimärk, 69 Pullat, 1984, lk 116. 70 Komsomol ehk Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing 71 Pullat, 1984, lk 116-117. 72 EE 10.kd ,,Võru" lk 526. 24 mille said üks gaasianalüsaator, mille tootjaks oli linna suurim ettevõte Arnold Veimeri nimeline Tootmiskoondis ,,Võru Aparaat" e rahvakeeli gaasitehas; matkakingad mille tootjaks oli Võru Naha- ja Jalatsivabrik; kappsein Võru Mööblivabrikult ja vene juust Võru Piimatoodete Kombinaadilt. Võru linna majanduslik panus oli 1,14% ENSV omast. R. Pullati raamatust jääb mulje, nagu kõik liiguks ülesmäge. Tegelikult oli majanduse taandareng tuntav; kohalikku majanduspoliitikat ei olnud olemas, tööstus oli allutatud üleliidulistele ametkondadele. Tarbekaupade puudus süvenes, igal pool luges tutvus, ilma selleta jäi lihtsalt kõigest ilma. Kuigi ,,Võru" sektsioonkappe toodeti Võrus,