Käänamine B osa Muutuv astmevaheldus 1. Põhikäänded Põhikäändeid on vaja selleks, et tüüpsõna põhjal (ÕS-is on sõna järel number, sealt leiad tüüpsõna, mille järgi muuta) Ainsus Mitmus Nimetav jalg ---------- Omastav jala jalgade Osastav jalga jalgu (jalgasid) Sisseütlev jalasse e jalga jalgadesse e jalusse Peakäänded Ains om - sellest saame mitm nimetava tüve + mitm tunnus jala + d Ains omastavas pole sõnal lõppe, see on tüvehäälik jalg on a- tüveline Kukk on e-tüveline Pall on i-tüveline Ains osastav siit tuleb mitm osastava tüvi jalg
· Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. · Aluseks eesti kirjakeelele palju kirjakeelepäraseid jooni Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää pia pea; jeal hääl; maa - mua · Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon: poig poeg. i on madaldanud · Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse-illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid) · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa` Vasta àasta` Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö öö, tie tee · Kaasrõhuline pikk silp toredaid, toredalle. · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimilatsioon: mb mm, nd nn, lj ll, sj ss: lammad, nõnna, väl`la, kassad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta
ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on
levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Keskmurde tähtsamad erijooned
· Hilisdiftongid: ea < hää, pia
Aluseks eesti kirjakeelele -> palju kirjakeelepäraseid jooni. Tähtsaimad erijooned hilisdiftongid: ea < hää, pia < pää, peastab, jeal ‘hääl’, mua ‘maa’, võeras ‘võõras’; algupäraste diftongide osal. assimilatsioon: poeg < poig, laev, päev, sõitma : sõedab; morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi: a) de-mitmus (jalgadel, majade); b) si-tunnusega mitm os (jalgasi(d)); c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega infinitiiv (pidada); f) diftongiline mitm os (vedelaid); pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades): mua ’maa’, jeal ’hääl’, vuasta ’aasta’; pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö ’öö’, suo ’soo’, tie ’tee’, Krõet ’Krõõt’; kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle; teise rõhutu silbi lühenemine: pidand;
Paaril järgmisel päeval aina panime selle tagasi ja varastasime selle uuesti, kuni tädi üldse 460 enam ei teadnud, mitu lina tal on, ja ütles, et ta sellest ei hooligi ega taha end hulluks lugeda; ta ütles, et ei loe neid enam hingehinna eestki, ennemini sureb. Niisiis olid tänu vasikale ja rottidele ja sassiläinud lugemisele me asjad särgi poolest ja lina poolest ja lusika ja küünalde poolest korras; mis puutub küünla-jalasse, siis ei teinud ka see meile muret: arvasime, et see varsti ununeb. Aga pirukaga oli tegemist; sellega nägime otsata palju vaeva. Taigna segasime kaugel metsas valmis ja küpsetasime seda ka metsas. Pikema aja pärast saime sellega hakkama ja isegi päris rahuldavalt. Aga see võttis aega; ja kulus kolm pesukausitäit jahu, enne kui asjast asi sai. Põletasime endid mitmest kohast ja silmad pidid meil suitsust pimedaks jääma. Lugu oli nii,
annaabi.ee 
