Lääne-Eestis on rajatud gleimuldadele rohkesti rohumaid ja põlde. Soomullad on Eestis laialdase levikuga ning jagunevad nagu soodki madalsoo-, siirdesoo- ja rabamuldadeks. Neid muldi iseloomustab üle 30cm paksune turbahorisont, mille all on gleihorisont. Erodeeritud mullad esinevad kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning on ärauhte mõjul lahunenud või täiesti kadunud huumushorisondiga. Levivad Lõuna-Eesti kõrgustikel. Pealeuhtemullad on kõrgendike jalameile kuhjunud paksu huumushorisondiga. Tehismullad on inimese poolt kujundatud uus muld aladel, kus see on maavarade kaevandmise, ehitustegevuse käigus või muul põhjusel hävitatud. Esinevad põlevkivi- (Ida-Virumaal) ja fosforiidikarjäärides (Maardus) ning suuremates ammendatud kruuusakarjäärides.
viirsavi, mitut tüüpi moreenid, turvas) kiire vaheldumine, mis omakorda kombineerub liigesatatud pinnamoega. Põllustatud alade kultuurtaimede hõre kasv ning nõrk juurestik võimaldab sademeteveel vabalt valguda. Selle tulemusel kantakse kõrgematelt aladelt ära mulla pindmisi horisonte ning koos sellega ka taimedele vajalikke toitaineid. Niimoodi jääb küngaste lagedel ja nõlvade ülaosades huumushorisont üha õhemaks ning huumusainetest vaesemaks. Ärakantud materjal kuhjub nõlvade jalameile ja nõgudesse, moodustades tüseda (sageli kuni ühe meetri paksuse, mõnikord isegi paksema) huumusrikka pealeuhte- ehk deluviaalhorisondi. Mullakaartidel võib sageli leida omapäraseid muldade leviku kombinatsioone. Erodeeritud mullad katavad positiivsete pinnavormide lagesid ja nõlvu. Neid ümbritsevad harilikult kontsentriliste sõõridena deluviaalmullad, mis vastavad küngaste või seljakute jalameile. Nõgude põhjades on aga tavaliselt glei- ja turvasmullad
*Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas?
albid ilukõnelejad jooksevad igalt poolt kokku, relvastatud oma hukatuslike paradoksidega, õõnestades usu aluseid ja hävitades voorust. Nad muigavad põlglikult vanade sõnade nagu ,,isamaa" ja ,,religioon" üle ning kulutavad oma anded ja filosoofia selleks, et purustada ning alavääristada kõike, mis on inimestele püha. Asi pole mitte selles, et nad voorust või meie dogmasid tegelikult vihkaksid, nad lihtsalt ei talu ühiskondlikku arvamust; ja selleks et neid altarite jalameile tagasi tuua, piisaks, kui kuulutada nad jumalasalgajateks. Oo, väljapaistmiskirg, milleni sa küll võid viia! Aja kuritarvitamine on suur pahe. Kirjanduse ja kunstidega kaasneb veel hullemaidki pahesid. Näiteks luksus, mis on nagu nemadki sündinud jõudeelust ja inimlikust alpusest. Harva esineb luksust ilma teaduste ja kunstideta, ja mitte kunagi ei esine teadused ja kunstid ilma temata. Ma tean, et meie filosoofia, mis on alati nii pakil
*Lammimullad- tekkinud üleujutuste tagajärjel. Üleujutused toovad kaasa jõesetteid, mis lammidel ladestudes moodustavad mitmekihilisi lammimuldi.Eestis suhteliselt vähe. Paljudes kohtades endised lammimullad on asendunud gleimuldadega. *Erodeeritud mullad- Lõuna-Eesti kõrgustikel. Ärauhte mõjul õhenenud või täiesti kadunud huumurhorisondiga erodeeritud mullad. *Pealeuhtemullad- paksu huumushorisondiga, kõrgendike jalameile tekkinud. Mets ja taimkate takistab mullaerosiooni väga järskudel nõlvadel. *Tehismullad- esinevad põlevkivi- ja fosforiidikarjäärides. Metsa alla istutatud mullad arenevad ja tekivad ise. Mõnes karjääris on enne põlevkivi kaevandamist eemaldatud huumushorisont tagasi paigutatud. TAIMKATE *Üks olulisemaid maastiku ilmestajaid. *Sõltub kasvuala muldadest ja samal ajal kujundab taimkate ka ise muldade omadusi. Miks on Eesti taimestik liigirikas?
Sürjametsas kasvavad kõrvuti nii happeliste toorhuumuseliste muldadega kohastunud taimed (näiteks jänesekapsas, pohl ja mustikas) kui ka enam-vähem neutraalseid pehmehuumuselisi muldi eelistavad salutaimed (näiteks sinilill, kevadine seahernes). Sürjametsi leidub Lõuna-, Kagu- ja Kesk-Eestis, Rapla- ja Läänemaal ning Pandivere kõrgustiku jalamil. Salumetsad on omased lainjatele tasandikele, voortele, oosidele ja laugjate nõlvade jalameile, kus nad kasvavad parima toitelisusega ja kogu aasta jooksul veega hästi varustatud muldadel, mis on kujunenud karbonaadirikkal moreenil. Soodsate lagunemistingimuste tõttu on metsakõdu horisont väga õhuke või pole seda üldse, mullale on iseloomulik tüse huumushorisont. Peapuuliik võib olla nii kuusk kui ka kask, mõnikord aga haab, paljudes salumetsades on laialehiseid puuliike. Põõsarinne on lopsakas ja liigirohke. Tamme valitsemisega salumetsi on
annaabi.ee 
