laevis) ja ameerika jalakal (U. americana).7 Joonis 2: Must pässik. 3. Levik. Levinud laiemalt, kui arvata osati. Kahjustab Euroopas mitut liiki jalakalisi; meie parkides on leitud harilikult jalakalt ja künnapuult. Helsingis peetakse jalakapässikut levikult teiseks pargipuude kahjustajaks vahtratarjaku (Oxyporus populinus) järel. Seal olevat haiged koguni kolmandik vanadest jalakatest. Teateid selle seene kohta on veel mujaltki Lõuna-Soomest, peale selle Rootsist, Taanist, Leedust, Tsehhist ja St. Peterburist. Arvatakse, et jalakapässik on Euroopas küllaltki laialt levinud ning kahjustanud jalakaid juba ammu. Ent paljud tema patud on varem ilmselt pandud kurikuulsa jalakasurma (Ophiostoma ulmi) arvele, sest kahjustuste mõned tunnused on üsna sarnased (näiteks ladvaokste kuivamine). Paari aasta jooksul Eestis jalakaid uurides on selgunud, et selliseid on meie parkides,
Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui vastsed närivad elavate puude koore alla käikusid ning kannavad edasi jalaka seenhaiguse spoore. See haigus on hävitanud viimase poole sajandi jooksul suure osa Euroopa jalakatest. Kasutatud kirjandus Illustreeritud Lasteentsüklopeedia lk 353 Looduse entsüklopeedia lk 172-173 Eesti Entsüklopeedia 6 lk 174 Kristjan Otti
Tänu veerohkusele ja terrassidele sai vett väga kõrgele purskama panna. Kõik see oli ainulaadne, kuid mis puutus taimedesse, siis oli aed üsna tavapäraselt kujundatud. Esimene terrass oli ristikujulise pergolaga jagatud neljaks osaks, need osad olid täidetud lillepeenardega ja üksikute viljapuudega, keskel paviljonid. Mõlemal pool lilleaeda olid labürindid. Keskosa laugjatel nõlvadel kasvatati eksklusiivseid viinamarjasorte. Paks mets järsakul koosnes hobukastanitest, mändidest, jalakatest ja loorberipuudest. Ka viljapuudel oli siin oma koht (Hellström 1997). Villa d'Este peatelge rõhutab ainult üks suur purskkaev, sellega ristuvaid telgi lõpetavad samuti purskkaevud ja skulptuurid. Eriti vägev risttelg - Saja Purskkaevu allee - on palistatud Koostanud: 52Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a
annaabi.ee 
