.." Etenduse pealkiri oli inspireeritud Juhan Viidingu luuletusest ,,See kaunis maja". Ajalugu kui tõde ei olnud selles näidendis oluline, arhitekte Vassiljevit ja Bubõrivi) oli näidatud sooja huumoriga. Aleksei Bubõr (Ivo Uukkivi) ja Nikolai Vassiljev (Tiit Sukk) juubelilavastuses. Juubeli tähistamiseks koostas Eesti Draamateater ka maja lugu kajastava raamatu ,,Eesti Draamateatri maja 100", mille autoriteks on Karin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas. 8 ALLIKAD: 1. Hallas-Murula, Karin; Pappel, Kristel; Jalajas, Haldja. Eesti Draamateatri maja 100 Eesti Draamateater, 2010 2. www.draamateater.ee 3. www.miksike.ee 4. Kulli, Jaanus. Juugendmaja uus tulek Sirp 23.01.2004 5. Laasik, Andres. Venelased ja sakslased Draamateatri juubelil Eesti Päevaleht 07.01.2010, 6. Kulli, Jaanus. Ööliblikad ja talupojatarkus Õhtuleht 14.05.2010
Õhtul kell 21:45 muutus Draamateatri fassaad tunniks ajaks suureks kinolinaks, millest oli võimalik vaadata Taavet Janseni, Taavi Varmi ja Andres Tenusaare kokkupandud 12-minutilist videoinstalatsiooni, kus põimusid teatri ajalugu ja tänapäev, rollid ja inimesed, hoone ja selle sisu. Teatri juubeli tähistatakse 16. oktoobril galaetendusega. Päeva jooksul esitleti veel fotorohket raamatud ,,Eesti Draamateater 100" (autorid Katrin Hallas-Murula, Kristel Pappel ja Haldja Jalajas), mis räägib hoone saamisloost ja teatritegemisest nende seinte vahel teatrimaja avamisest kuni Teise maailmasõja lõpuni. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja.
tulema kohalike muusikutega. 89 R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02. 90 Nagu edaspidi selgub, ei saa ainult koosseisu järgi siiski 100% kindlusega otsustada. Kuid Keila Bändi puhul pole mingit kinnitavat viidet, et neil sellised kalduvused võinuks olla. 91 Narvast on Eesti kultuuripilti tulnud Johannes Helila (tromboon, tuuba), Adolf Udrik (viiul), Karl Sillakivi (klaver), helilooja Erich Jalajas, viiuldajad August ja Rudolf Millid, omaaegne parim svingviiuldaja Jossif Šagal, lauljad Viktor Gurjev, Artur Rinne jt. Narvas alustasid oma muusikuteed ka Raimund Kull, Heino Kaljuste, Vello Lipand, Kalju Vest. 54 Siinsed andmed on suures osas saadud V. Ojakäärult, kes sai need omakorda Narvast pärit kunstnik Elmar Kellalt. 92 Oma kirjas V. Ojakäärule loetleb Kell talle meelde jäänud
annaabi.ee 
