Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde) Isand Laming Võisiku mõisavalitseja ning valitsuse kõrv pärast Timo vanglast vabanemist.
Jakob Mättik Lihtsa talupoja laps, kes tänu Timole O. W. Masingu juures hariduse omandab ning haritlaskonna sekka sattub. Romaani pealkiri viitab teose ühele kesksele tegelasele Timotheus von Bockile, ent Kross jätab lugejaile mulje, et teose aluseks on töödeldud päevik, mille kirjutas Timo naisevend Jakob Mättik. Seega on ,,Keisri hull" tegelikult Jakobi lugu. Jette isand Lamingu piltilus tütar, kes algselt Jakobi järele nuhkima saadetakse, kuid hiljem Jakobisse armub ja temaga ühte heidab. Jakob aga otsustab Jette tema isa pärast maha jätta. Anna Teose peategelase, Jakobi, salasuhtest võrsunud naine. Romaani lõpu-poole selgub, et Anna jäi talle silma just sellepärast, et ta Jettele sarnanes (algul tunnetas Jakob lihtsalt midagi tuttavlikku tema juures, kuid hiljem selgub, et Anna ongi Lamingu sohilaps, seega Jette vanem õde)
Nad tunnevad hetkelist sümpaatiat Johannese vastu ja seetõttu usuvad võimalusse suhelda temaga inimlikult, jättes kõrvale asjaolu, et Johannes on poliitiliste, sotsiaalsete või ka konventsionaalsete determinantide poolt kulakuks, s. o. vaenlaseks tunnistatud. Jakobi abstraktne humanism, tema apoliitilisus, mis ju ka poiste käitumises ilmneb, on printsiibina iseenesest ilus, ent reaalsuses vaevalt teostatav -- niisugune on autoripoolne suhtumine Jakobisse, kelle veendumusi ta ei saa tõsiselt võtta. Ometi on apoliitilisus kui üks võimalikest eksisteerimisviisidest autorit edaspidigi paelunud ning komplitseeritumat kunstilist lahendust looma õhutanud, miks muidu on ta sellele probleemile üles ehitanud veel terve näidendi «Jälle häda mõistuse pärast». «Reekviemis» tundub küll, et autor on Jakobiga lõpparve teinud -- reaalse elu survel peab objektiivsete seaduste diktaadile alluma ka tema
annaabi.ee 
