nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ. Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas. Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik.
; 2) Põhiseaduslikud seadused-täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on ära toodud põhiseaduse tekstis. Muutmiseks ja vastuvõtmiseks samuti eriline kord.; 3) Seadused-kõrgeima jõuga normatiivakt, mis on vastu võetud parlamendi poolt või rahvahääletusel. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas 4) Seadlused- ehk dekreet, Seadlusandluse õigus kuulub presidendile.See on riigipea normatiivne õigusakt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaksmääratud juriidilisest seisundist.Erakorralised ja hädadikreedid ; 5) Määrused- on valitsuse ja ministrite poolt seaduste alusel ja täitmiseks vastu võetud õiguse allikad. Funktsionaalselt on määruse legislatiivaktid
nõuetega. Seadust saab muuta ainult ja tühistada, vaid seda vastuvõtnud organ. Seadustel tuleb vahet teha formaalses ja materiallses mõttes. Materiaalses mõttes seadustega luuakse, muudetakse v tühistatakse õiguse subjektide juriidilisi õigusi v kohustusi. Selles mõttes saab reguleerimine oll avaid üldise iseloomuga. Seadus tüpiseerib elulised asjaolud ja seob need teatud õiguslike tagajärgedega. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri jakindlat vormi silmaspidades lähtunud kõrgeima võimu kandjast.Rahvas. Seaduse teatavaktegemine toimub avaldamise teel. Täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub 10 päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik.
annaabi.ee 
