edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu.1773 a. alustasid Uurali e. Jaiki Kaskad ülestõusu.Kaskad kasutasid ära legendi tsar Peeter III imepärasest pääsemisest.Ennast tsaariks kuulutanud Doni Kaskas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale,et Peetr III kukutati seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva hulgast ka laialdast toetust vaatamata sellele ,et suur osa tema toetajatest teadsid ,et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutses "manifestides" ja "ukaasides"- lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad vabastada
Venemaad aastail 1762-94. Just tema valitsemiseajal kinnistusid Vene ühiskonnas Peeter I algatatud reformis. Katariina II käis ajaga kaasa. Venemaad arvestati Euroopa riigina, kus valitseb "valgustatud monarh". Katariina oli kirjavahetuses filosoof Voltaire'ga ja püüdis maailmale tõestada, et Venemaa on tsiviliseeritud kultuurriik. Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise astu. 1773.a. alustasid Uurali e. Jaiki kaskad ülestõusu. Kaskad kasutasid ära legendi tsaar Peeter III imepärasest pääsemisest. Ennast tsaariks kuulutanud Doni kasakas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale, et Peeter III kukutati seepärast, et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidis ta rahva hulgas ka laialdast toetust, vaatamata sellele, et suur osa tema toetajaist teadis, et tegemist on valetsaariga. Oma üleskutsetes- "manifestides" ja "ukaasides" lubas Pugatsov kõik pärisorised talupojad
· 1928 Kaamelid pasunapuhujatega Ta jääb raskelt haigeks ning läheb pagulusse. · Lapsed tal on otseselt lastele adresseeritud kirjanudust. Samas aga on adressaat sageli ähmane. ,,Võrumaa jutud" on sageli taandatud lastekirjanduseks, kuid samas võib seal ka midagi enamat näha. Lastekirjanduseks taandamine tuleb sellest, et ta jutustab muinasjutt kas nad on folkloorsed või rohkem kunstloo, aga folkloorne põhi on ta lugudes oluline. Jaiki nügiti 20ndatel ja 30ndatel retseptsioonis kuhugi äärealadele, ta ei saanud elu ajal elavaks klassikuks. Klassikuks kuulutamine sündis mingil moel takka järgi 20. - 21. saj vahetusel ta tuntus tõuseb. Kasutab mõnedes kohtades võrukeelset dialoogi. · Samuti kasutab ta ka õudust ta on (võru)maalähedane. Samas aga ta ei ole nii ilustatud kui oli Gailit. Juttudes: öö, hämarus, pimedus, imelikkus, une ja
annaabi.ee 
