2. Koosta 10 punktiline leiva valmistamise juhend? 3. Kuidas tarvitati leiba erinevate rituaalsete tegevuste juures (rahvakalendri tähtpäevadel, pulmakombestikus, ennustamise juures ...)? 1. agana leib- leivavilja ei puhastatud vaid rukkiterad jahvatati koos aganatega, et jahu oleks rohkem. Aganaleib kujunes välja 16. – 17. Sajandist kuni 19. sajandi keskpaigani talupoja laual. Jahvatamisele läks kõik: viljaterad, aganad, kõlkad, kõrretükid ja muu pahn. Viletsatel aegadel segati rukkijahu hulka aganatele lisaks või aganate vähesuse korral jahvatatud puukoort, mähka, puulehti, sammalt, sõnajalgu, männikasvusid, marju, tammetõrusid, sarapuu- urbi, isegi kanarbikku. Aganaleiba tuli pärituult süüa, vastutuult süües läksid aganad silma. Ka on teada, et aganaid olevat lisatud teradele seni, kui terade ja
ruumi tuulutada või linnasekihti kasta. Sõltuvalt tingimustest kulus odra idanemisele 6 - 8 ööpäeva. Tekkinud juurte tõttu oli vili nüüd jäänud panka ja tuli lahti hõõruda, mis oli enamasti laste tööks. Linnased kuivatati kas rehetoas parsile asetatud põhul või laudadel, reheahju peal kastides või nõrgalt köetud reheahjus. Soojal ajal võidi seda teha ka lihtsalt õues päikse käes. Väljas kuivanud linnased tuli küll hiljem pisut üle kuivatada, sest jahvatamisele minev tera pidi olema nii kuiv, et "paukus" hamba all. Jälgiti ka seda, et temperatuur ei oleks liiga kõrge. Kuivatatud linnastelt tuli eemaldada juured, milleks kas lihtsalt hõõruti teri käte vahel või kasutati erilisi abiseadmeid. Hästi kuivanud ja puhastatud linnastel säilisid pikka aega korraliku õlle saamiseks vajalikud omadused. Linnased jahvatati vahetult enne õlletegu, sest seistes linnasejahu kvaliteet halvenes, ta n.ö "hinganud ära"
Eriliseks tselluloosi liigiks on kõrge väljatuleku ehk saagisega tselluloos (56...60%) absoluutselt kuiva puidu kaalust). See saadakse, kui keetmise käigus kasutatakse nõrgemat lahust ja lühendatakse keetmise aega. Sel viisil eraldatakse tselluloosist vähem ligniini ja hemitselluloose kui tavalisel keetmisel. Sealjuures jääb pärast keetmise lõppu suhteliselt palju tselluloosikiududeks lõplikult keemata laastu. Seepärast kohe peale keetmise lõppu ja pesemist suunatakse kogu mass jahvatamisele. Saadakse kiuline mass jõupaberi jt odavamate paberisortide valmistamiseks. Sealjuures vähenevad tunduvalt leelise ja auru kulu, suureneb katla tootlikkus, olles 115...120 kg katla 1 m 3 kohta (tavaliselt 75...95 kg).’ Mis on must lahus ja kuidas temast saadakse valge lahus? Must lahus on tselluloosi tootmisel tekkiv keedulahus, mis on värvunud mustaks sest sisaldab ligniini, vaike ja muid lisandeid. Tarvitatud mustast lahusest jälle
Al22O3, Fe2O3. nendest lihtsatest ainetest moodustub rida keerukaid keemilisi ühendeid. Enamasti kasutatakse tsem valmistamisel 2 toorainet kaltsiiitkivim(lubjakivi, marmor, kriit jne) 75-78% ja savi 22-25%. Tsemendi tootmine 1) kuivmenetlus kasutatakse kui tooraine on lubjamergel; 2) märgmenetlus kasutatakse kui tooraineid on 2. Toormaterjali ettevalmistus: Märja menetluse puhul lubjakivi purustatakse killustikuks ja segatakse vee ja saviga ning loheb märjalt jahvatamisele. Saadakse peeneks hõõrutud pasta taoline mass lobri. See suunatakse lobri basseini, kust võetakse proove ja vajadusel lisatakse veel midagi. Kuiva meetodi puhul kivid purustatakse ja sorteeritakse. Tsemendi põletamine: see toimub pöörlevas toruahjus, (ühelt poolt lobri sisse torus temp. ~1450oC, teiselt poolt juhitakse torusse kütus ja õhk mis põleb ja samast toru otsast väljub klinker). Lobri hakkab kuivama, praguneb tükkideks, need veeretatakse
annaabi.ee 
