ülesandeks oli näiteks kümnise(1/10 saagist) kogumine ja talupoegade mõisteole (mõisa põllul töötamine) saatmine. Pärast vallutust hakati maaisandate ja nende vasallide majapidamisi nimetama mõisateks, kõige rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt. Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et
Kuupäev: 19.02.2015 Teema sisupunktid: 1 Teravili- Ettevõte tegeleb teraviljakasvatusega ja seakasvatusega ja oma tarbeks haritakse maad oma tehnikaga ning kasvatatakse teravilja, millele järgneb selle koristus ja kuivatamine ettevõtte kuivatis. 2 Veski- Kuna ettevõttes tegeletakse ka seakavatusega, siis mõistlik on tegeleda ka ise teravilja jahvatamisega, nii on odavam. 3 Transport- Veski asjub sigalast 10 km kaugusel ja kogu jahvatatud jahu transporditakse oma veoautoga sigalasse. 4 Laadimine- Jahu laadimine koludesse toimub sigala juures, 5 tonni jahu laadimiseks kulub keskmiselt pool tundi. 5 Töötaja roll- Jahu tuleb laadida kolust kärru ja sealt edasi liikuda lautadesse ja jahu jaotada künadesse. 6 Kasutatud tehnoloogiad, tehnoloogilised kirjeldused, tehnoloogilised arvutused.
füüsikalis-keemilised protsessid 1.5.3.19.Peenus (disperssus) Fineness. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi 1.5.3.19.1.Eripind Specific surface Eripinnaks nimetatakse pulbrilise materjali ruumala- või massiühikus olevate terade summaarset geomeetrilist pinda. Sageli cm2/g; cm2/cm3 ka m2/kg. Aine peenendamine toimub purustamise ja jahvatamisega. Kui hinnata peenestamist peenestuskoefitsendi i-ga, purustamisel - i = 3...20 jahvatamisel - i = 500...1000 1.5.4.Mehaanilised omadused Materjalide mehaanilised omadused iseloomustavad materjali käitumist välisjõudude toimel eritüübiliste materjalide puhul: · tugevusnäitajad (strength) Materjali vastupanu piiri ehk tugevust kaudu, mille ühikuks on kG, N. · deformatsioonid jõud võib olla nii staatiline (pidevalt kasvav) kui ka dünaamiline (löök-). 1.5.4.1
eraldi röstitud ja siis kokku segatud – nii säilitab iga päritolumaa kohviuba talle omase 19 aroomi ja maitseomadused. Costadoro röstitud kohviubadele on väljastatud Itaalia Rahvusliku Espressoinstituudi tunnistussertifikaat. (Ibid) Jahvatusviisilt jaguneb kohv jahvatamata ja jahvatatud kohviks, viimane omakorda jämedaks, keskmiseks, peeneks ja väga peeneks jahvatuseks. Mida peenem jahvatus, seda kangem kohv saadakse. Kofeiinisisaldus jahvatamisega ei muutu. Sobiv jahvatusaste sõltub kohvi valmistusviisist. Kannukohvile ja kruusikohvile sobib jämedam, filterkohvile peenem, türgi kohvile eriti peen jahvatus. Kohvipakenditel olev sümbol näitab, millist valmistusviisi kasutada. Kannu- ja filterkohvile võiks arvestada ühe liitri vee kohta 60–70 g kohvi, kruusikohvile 7–10 g kohvi 200 ml vee kohta. (Ibid) 4.3 Kohviubade töötlemine Kaks põhilist kohvi töötlemisviisi on kuivtöötlus ja märgtöötlus
kroomkarbiidist filtreid hapete ja aluste filtreerimiseks, samuti pumbadetaile valmistamiseks hapete transportimiseks. Karbiide kasutatakse kermiste valmistamiseks nii pôhikomponendina (WC, TiC, Cr3C2), kui ka legeerivate lisanditena (TaC, Mo2C, NbC, VC jne). 2.2. Pulbrisegude jahvatamine Kermised on komposiitmaterjalid, mis koosnevad tavaliselt rasksulava metalli (W, Ti, Cr jt) karbiidist ja Fe-grupi (Fe, Ni, Co) metallist. Lähtepulbrite segamist koos jahvatamisega kasutatakse homogeense pulbrisegu saamiseks. Mittehomogeensest segust valmistatud kermised on reeglina poorsed ja ebaühtlaste omadustega. Jahvatamiseks kasutatakse mitmesuguseid jahvatusseadmeid: kuul- ja vibroveskeid, attriitoreid jne. Nende jahvatusseadmete ehitus ja tööpõhimõtted on kirjeldatud trükitud loengukonspektis [1]. Kôige homogeensem segu saadakse kuulveskis jahvatamisel, kuigi see on vähetootlik pika jahvatusaja tôttu (jahvatusprotsess kestab môni ööpäev)
annaabi.ee 
