· Eestis üle 750 · Veskipaisud vesiveski reguleerisid jõgede äravoolu · Jahvatasid vilja · Veehoidlate veeseisud · Panid tööle arvestasid omanike saekaatreid huvisid · Kraasisid villa · Paisuväravad avati suurvee ja kalade · Tootis rände ajal elektrienergiat Ajalooline ülevaade · Ettevõtted töötasid · Vanimad XVII saj. veejõul - jahuveskid kasvas veskite arv · XIV ja XV saj. · XIX saj. lõpp hakati seoses mõisatega tootma elektrit · Alates XVI sajandi · Sageli vesiveskid lõpust ka saeveskid rendile antud ja mõis sai tasu Asukoht ja eesmärk · Määravaks jõe lang ja · Tööstuse arenedes paisutamise laienes eesmärk võimalused · Saekaatrid · Sageli mõisast eemal · Villatööstused · Paberivabrikud
Mõisamajanduse areng oli tunduvalt pikk, kui talumajanduse areng järjest kiirenes, see oli tingitud mõisa majanduse moderniseeruminest, mis oli alanud tunduvalt varem , 20 saj alguseks oli mõisamajandid oluliselt muutunud, uut tüüpi tootmisettevõtted, kapitalistlikuks, palgatöö kasutamisele ja turule oli eesmärk, Tollane mõis polnud enam põllumajanduslik ettevõtte, akarjakasvatus ja teisel kohal taimekasvatus. Jahuveskid, meiereid, piiritusvabrikud olid olulised, suurhulk saeveskid, telliste valmistamine, lubjaahjud ja lubja põletamine. Jätkasid maaparandusega, sordi ja tõu aretusega, kasutati moodsat põllutöö tehnikat ja kunstväetist, suuremat sihti ei olnud.Mõisatööliste ebaefektiivsus , mis kajastus ka toodangus. Seoses väljarändamis liikumisega pärast 1905 aasta revolutsiooni , hakkas tekkima töötegijate defitsiit, kuid sellest oleks saanud üle,
Ilmasõja eel ca 2300 töölist. Veel peaks märkima ehitusmaterjalide tööstust, mida esindasid eelkõige tsemenditehased Aseris ja Kundas. Tsemendi järele kasvas vajadus järsult enne I MS. Lisaks lubjatehased, neist suuremad Rakkes, Tamsalus ja Tlnas, tellisetehased, suuremad Narvas, Sindis, Loksal, kõige moodsam 1912 asutatud tellisetehas Tlnas Baltika. Klaasitööstus Lelle, Järvakandi, Vändra külje all. Ka toiduainetööstus hakkas 20 saj algul välja kujunema jahuveskid, meiereid, viinavabrikud (mõisates võidi turustada ainult piiritust) ilmasõja eel. Ka 2 moodsat õllevabrikut Saku ja Tartu (A le Coq), Rotermanni suurveski, mille juurde kuulus Eesti esimene leivavabrik. Üldiselt jäi toiduainetetööstus siiski üsna madalale arengutasemele. Uute tööstusev-te ja harude rajamine tähendas ük sotsiaalse struktuuri muutumist. Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900
annaabi.ee 
