http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k Kama pole ainult suvesöök Kama sööjal peab olema kannatust hea kama tahab kümmekond minutit seista. Kellel aga kannatust enam, võiks aga proovida kõrvalolevast retseptiribast midagi põnevamat. Kui küsida keskmiselt eestlaselt oma maa rahvustoite, siis kindlasti pakutakse ühe söögina kama. Oleme harjunud pidama seda Eesti rahvustoiduks ja selle üle uhked olema. Tegelikult pärinevad esimesed teated küpsetatud viljast tehtud jahutoitude kohta hoopis Babülooniast ja juba I sajandist pKr. Vanasti kutsuti keedetud kaertest jahuks Soome-ugri rahvaste seas on kama tuntud erinevate nimetuste all juba ammusest ajast. Tuntum neist on vast soomlaste talkkuna, Leedus nimetatakse seda maltiniaiks, Ida- Poolas ja Põhja-Venemaal toloknoks. Eestipäraselt on kama kirja pandud juba 18. sajandi alguses eesti-saksa sõnaraamatus ja see tähendas «keedetud kaertest jahu».
Koristada tuleks tarbimisküpseid marju. On siis kõige maitsvamad. Pooltoored marjad muutuvad järelvalmides kibedaks. Tänapäeval säilitatakse pohli enamasti: - sügavkülmutatult (säilivad kuni 12 kuud), - toor- ja vesihoidistena, - keedistena, - salatite ja segahoidiste koostises. Bensoehappe sisalduse tõttu säilivad marjad hästi (nt veega ülevalatult). Marju on vanasti tarvitatud: - liharoogade ja jahutoitude juurde, - magustoiduna koos meega, - segatuna leivajahu sisse. Rikkaliku saagi korral tasub pohladest valmistada: - mahla, - siirupit, - keedist, - toormoosi, - zeleed, - likööri jm. Toiduainetööstuses leiavad pohlad laialdast kasutust: - erinevate jookide valmistamisel: - alates pudeliveest, - lõpetades kangema alkoholiga.
Eriti olulised olid lõhekalastus ja rabakanade püük, kuid ka murakate, mustikate, jõhvikate, pohlade ning sinikate korjamine. Metsamarju söödi ka põhjapõdrapiimaga segatuna, neid lisati suppidele ja putrudele. Murakaid keedeti talveks. Kevadel varuti suur hulk kasemahla, mida kasutati ka suppide ja putrude valmistamiseks. Kaladest tehti kalasuppi, kalu küpsetati vardas, kuivatati, soolati, hapendati ja külmutati. Kalarasva kasutati jahutoitude maitsestamiseks. Kalamarja keedeti ja soolati. Põhjapõtrade kodustamise järel on suurel osal saamidest olnud peatoiduseks põhjapõdrasaadused - ära kasutati võimalikult suur osa loomast, valmistades erinevaid lihatoite, suppe ja vorste. Toitude valmistamiseks kasutati ka verd, rasva ja luuüdi. Põhjapõdraliha küpsetati vardas, praeti, keedeti, kuivatati ja suitsutati. Olulisteks saadusteks olid
annaabi.ee 
