Elevandi massiivset rohmakat keret toetab neli sambataolist jalga. Suure pea külge kinnituvad lont ja võhad. Võhad on tegelikult pikenenud ülemised lõikehambad, mida elevandid kasutavad jooksuaja turniiridel, enesekaitseks ning toidu ja veeallikate väljakaevamiseks. Purihammastest on neil kasutusel igas lõualuupooles korraga vaid üks. Kui see ära kulub, langeb ta välja ning tagant nihkub uus asemele. Suured laperdavad kõrvad talitlevad jahutitena ning ka suhtlemisvahendina. Kokkuvõte üleval olevast kirjast: KLASSIFIKATSIOON Selts: Londilised, sugukond: elevantlased. PIKKUS JA KAAL Ta on kõige suurem maismaaloom. Isaslooma õlakõrgus on ligi 4 meetrit ja ta võib kaaluda kuni kuus tonni, juba sündides kaalub elevandipoeg 100 kg. ELUIGA Elevant elab umbes 70 aastat. SIGIMINE Suguküpsus: ligi 15 aasta vanuselt. Paaritumine: aastaringselt. Pesakond: harilikult 1 poeg. ELUVIIS
Konstruktsioonimaterjalid (0.210 ) Materjali füüsikalised omadused Soojusmahtuvus Näitab materjali võimet neelalata soojust. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis tõstab aine temperatuuri 1 kraadi võrra. Materjalide soojusmahtuvus: Teras 460 J , Betoon 800 900 J , Puit 2400 2700 J . Suure soojusmahtuvusega materjalid võimaldavad säilitada stabiilset (ruumi) temperatuuri. Väikse soojusmahtuvusega ning hea soojusjuhtivusega materjale kasutatakse jahutitena. Materjali füüsikalised omadused Kuumuskindlus materjali võime vastupanna kõrgete temperatuuride toimele kaotamata oma tugevust, kandevõimet ning deformatsioonideta. Kuumuskindluse järgi liitatakse materjale kuumuskindlad, raskesti sulavad ja kergsulavad: Kuumuskindlad kannatavad temperatuuri üle 1580 °C (k a), Raskesti sulavad 1350 kuni 1580 °C Kergsulavad kannatavad alla 1350 °C. Kuumuskindlaks peetakse materjali, mis säilitab oma tugevuse kõrge
väga kerge. Veekogude reostus on olnud tõsiseks ökoloogiliseks probleemiks juba aastakümneid ja on seda ka tänapäeval. Iga päev sattub maailmas jõgedesse, järvedesse ja teistesse veekogudesse mürgiseid ained, mis reostavad vett. Kõikidele organismidele on vesi eluks hädavajalik loodusvara ning selle reostumise tagajärjel muutub meie kõigi elukeskkond halvemaks. Vett ei kasutata ainult joogiks, vaid ka tehastes jahutitena, põllumajanduses niisutamiseks. Vesi on küll taastuv energia, kuid selle ebakompetentne kasutamine tekitab probleeme: mitmete looma- ja linnuliikide hukkumise või koguni välja suremise, sealhulgas muutub aina raskemaks puhta joogivee kättesaamine. Seetõttu on oluline kaitsta seda vähest magevett reostuste eest. Töö peamise probleemina on käsitletud reovee, nafta ja teiste saastavate ainete sattumist veekogudesse
annaabi.ee 
