Külmik Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. Termodünaamika 2. seaduse sõnul ei toimi see protsess iseeneslikult, vaid väliste jõudude töö toimel Külmiku tsükkel kulgeb vastupidiselt sisepõlemismootori ja turbiini omaga Külmiku tööpõhimõte Kompressor surub gaasi vedelikus kokku Vedelik pressitakse läbi düüsi Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga Gaas surutakse uuesti kompressori- ga kokku, et temperatuur ületaks keskkonna temperatuuri Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris, kust soojushulk läheb toaõhku
27. Mida nätab entroopia ? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 28. Mis on külmkapp ja konditsioneer ? Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale(ruumi, kus külmkapp asub). Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks.
· Kriitiline temperatuur--temperatuuri väärtus, millest kõrgemal ei ole võimalik antud gaasi veeldumine rõhu mõjul. Näiteks H2O puhul tkr=373*C. · Küllastunud aur--aur (auru kontsentratsioon) antud temperatuuri, kus vedeliku aurumine ja kondensatsioon on tasakaalus. · Külmkapp--termodünaamiliselt soojusmasinale vastupidise tsükliga töötav masin, mille eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine, see tähendab soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt (külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale (ruumi, kus külmkapp asub). Et soojusmasinale vastupidist tsüklit töös hoida, tuleb teha välist tööd · Loodushoid--inimese tegevussfäär, mille eesmärgiks termodünaamiliselt on säilitada energiatarbimise sellise tase ja meetod, mis ei segaks antud süsteemi (inimkonna) edasist energiatarbimist (eksisteerimist). · Makrokäsitlus füüsikaliste nähtuste uurimisel--käsitlus, kus tegeletakse
Aurusti võib olla külmaainepoolel olla ühe-, kahe-, kolme- või neljakontuu riline. Vesi suunatakse aurusti mantlisse selle küljel või ülaosas paiknevatest liitmikest. Mantli sees on vaheplaadid, mis toeta- vad aurustis olevaid torusid ja pikendavad vee liikumisteekonda mantlis. Aurusti on soojusvaheti, kus jahutatava keskkonna soojus antakse üle madalal temperatuuril keevale külmutusagen sile. Soojus ülekanne jahutatavalt keskkonnalt külmutus- agensile toimub läbi seina. Soojusvahetusele on iseloomu lik küllastustemperatuuriga auru eraldumine, kusjuures see vastab keeva agensi rõhule. Jahutatava keskkonna järgi jagunevad aurustid: vedela soojuskandja jahutami sega ja õhu jahutamisega (loomuliku õhuringluse korral aurustiks otseaurustus-jahutuspatareid, sundringluse puhul õhu jahutid). Neist esimestesse siseneb vedel külmutusagens al ja täidab üle 30% sti kogumahust. Teist liiki
) Töötab mõnituhat pööret minutis. nt põlevkivi põletamine, hüdroelektrijaam ning tuumaelektrijaam (uraan) • Külmkapi tööpõhimõte: Külmik on soojusmasin, mis võtab mingilt kehalt soojushulga ja annab selle teisele, kõrgema temperatuuriga kehale. (jahedalt kehalt soojemale) Kompressor surub gaasi vedelikuks kokku. Vedelik pressitakse läbi väikese ava e düüsi. Vedelik aurustub, tekkinud gaas paisub ja võtab jahutatavalt kehalt külmakambris soojushulga. Edasi surutakse gaas uuesti kompressoriga kokku, et selle temperatuur ületaks ümbritseva keskkonna temperatuuri. Soojenemine toimub väljaspool kambrit asuvas radiaatoris (torud), kust soojushulk läheb toaõhku.
temperatuur muutub. 47. Mida näitab entroopia? Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 48. Mis on külmkapp ja konditsioneer? Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale(ruumi, kus külmkapp asub) Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks.
55. Mida näitab entroopia?- Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 56. Mis on külmkapp ja konditsioneer?- Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale, tööd tehakse elektrienergia arvelt. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale (ruumi, kus külmkapp asub). Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks. 57. Iseloomusta ülekandenähtusi gaasides?- 1. Difusioon on nähtus, kus ühe ainete molekulid tungivad teise ainete molekulide vahele. Mida kõrgem on temperatuur seda suurem on difusiooni kiirus. 2. Soojusjuhtivus, üks soojusülekande liik, mille korral toimub
59. Mida näitab entroopia?- Entroopia on termodünaamikas kasutatava energia kvaliteedi kirjeldamiseks olev suurus. Iseloomustab süsteemi. Tähistatakse S-tähega. Suletud süsteemis soojusliku protsessi tulemusena entroopia kasvab. 60. Mis on külmkapp ja konditsioneer?- Külmkapp on ümberpööratud soojusmasin, tööpõhimõte toimub vastupidiselt soojusmasinale, tööd tehakse elektrienergia arvelt. Eesmärgiks on keha või süsteemi jahutamine st soojuse üleandmine jahutatavalt kehalt(külmkapi sisemusest) kõrgema temperatuuriga kehale (ruumi, kus külmkapp asub). Konditsioneer on termodünaamiliselt külmkapi eriliik, mida kasutatakse eluruumide, autode jms sisemuse jahutamiseks. 61. Mille poolest erineb reaalne gaas ideaalsest gaasist?- Reaalne gaas erineb ideaalsest gaasist selle poolest, et reaalses gaasis peab arvestama molekulide mõõtmetega ja vastastik mõjudega, aga ideaalses gaasis mitte. 62. Iseloomusta ülekandenähtusi gaasides?- 1