üürikeseks ajaks-signaal kutsub sõdureid kasarmusse. Carmen veenab Josed enda ja salakaubitsejatega retkele tulema. Sõdur keeldub ja väljub,kuid satub vastamisi purjus leitnandiga .Meeste vahel tekib tüli, mille käigus Jose relva haarab.Karistusehirmus Jose ei naase kasarmusse, vaid ühineb salakaubitsejate Carmeni seltskonnaga. III vaatus:Öö mägedes.Rada pidi liiguvad salakaubitsejad,nende hulgas Jose ja Carmen. Aeg on jahutanud neiu tundeid Jose vastu,tema armastus kuulub hoopis toreadoor Escamillole. Carmen ei hooli Jose ähvardustest ega ka sellest,et kaardipanek ennustab Carmenile surma.Kui Jose jääb kaupa valvama, tuleb Micaela. Neiu tahab meest pasta, ta teatab Josele raskesti haigest emast.Tullakse, tulija on Escamillo. Micaela peidab end ruttu. Escamillo otsib Carmenit, seda kuuldes haarab Jose noa-algab võitlus. Saabuv Carmen päästab Escamillo surmast
Lepitakse kokku, et Laertes ja Hamlet viiakse mõõgavõitluseks kokku kihlveo peale. Laertes valib nürimata mõõga, mille ots on mürgitatud. Nii surmab kergegi kriim Hamleti. Kuningal on veel varuks teinegi plaan, kui esimene ei peaks õnnestuma. Kui Hamlet juua küsib, on tema jaoks valmis mürgitatud jook. Kuninganna tuleb nuttes ja toob teate Ophelia uppumisest. Kuningas teeskleb kuninganna ees, et on suure vaevaga Laertese viha Hamleti vastu jahutanud ja avaldab kartust, et see võib taas hoogu saada. Viies vaatus I stseen: Kalmistu. Opheliale kaevatakse hauda. Hauakaevajad arutlevad, kas Opheliat ikka tohiks matta pühitsetud mulda, sest nende arusaamise järgi uputas ta end ise. Nad teevad järelduse, et kõrgest soost iskutel on õigus ka end uputada või puua, ilma et seda patuks peetaks. Hauakaevaja tööd jälgivad Hamlet ja Horatio. Hauakaevaja viskab kaevates välja kaks pealuud. Hamlet arutleb inimese kaduvuse üle
oma „Moskva raha.“ ütles Edgar Savisaar (Postimees 2013). Edgar proovib inimestes sümpaatiat tekitada tema vastu võttega „tuha pähe raputamine“ ning rõhub sellele, kuidas on iga valimiste eel süüdistatud milleski Keskerakonda. Andrus Ansip „Me oleme majanduse ülekuumenemise ajal kuumutanud seda majandust veelgi maksumäära kärpimisega ja siis kui majandus on languses olnud, oleme seda veelgi jahutanud maksemäära järsu tõstmisega. Makromajanduslikult mõlemad otsused on olnud valed,“ selgitas peaminister (Postimees 2013). Andrus Ansip kasutas „tuha pähe raputamise“ asemel ausa vigade tunnistamist, peamiselt ei looda ta saada sümpaatiat tehtud vigade pärast ning pigem analüüsib olukorda. Keeleline mõjutamine Andrus Ansip „Me oleme majanduse ülekuumenemise ajal kuumutanud seda majandust veelgi maksumäära
hullupööra palju sekeldusi teha ja tervet perekonda päevade ja ööde kaupa surmahirmus pidada. Aga teised ütlesid, et ei maksa puua, et seda ei tohi, et Jim on võõras neeger ja omanik võib tulla ja nõuab siis kindlasti, et ta välja makstaks. Teised jäid siis natuke rahulikumaks, sest need, kes kangesti kipuvad mõnda neegrit ta pahategude eest pooma, need ei taha põrmugi ta eest maksta, kui nad kord oma meelepaha on jahutanud. Nad siiski sõimasid Jimi tublisti ja andsid talle paar korda kuklasse; aga Jim ei öelnud midagi ega näidanud ka, et ta mind tundis. Ta pandi jälle endisse onni, anti talle ta oma riided selga ja pandi jälle ketti; aga mitte enam voodijala külge, vaid põrandatalasse löödud jämeda raudpoldi külge. Mõlemad käed pandi tal ahelasse ja mõlemad jalad; ja öeldi, et ei anta talle muud süüa kui vett ja leiba, kuni ta omanik tuleb või kuni ta enampakkumisele läheb teatava
annaabi.ee 
