vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. 5. Soojusjõuseadme mõiste Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis
NIMETATAKSE TERMODÜNAAMILISEKS KEHAKS 5. Soojusjõuseadme mõiste · Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed parameetrid, ekstensiivsed parameetrid Termodünaamiliste parameetrite all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks termodünaamilise keha oleku. · Intensiivseteks nimetatakse neid mis ei sõltu valitud süsteemi suurusest või massist. Kui võtame teatavast ruumist 10 m3 või ainult l ml õhku, ja kui õhk ruumis oli hästi segatud, siis
alusel. St, Carnot' tsükli alusel töötava soojusmasina kasutegur on maksimaalne. Selline protsess on A T 1 −T 2 idealiseeitud. Reaalsete soojusmasinate kasutegur real = . Q1 T1 C Külmkapp ja soojapump 33 Külmkapi ja soojapumba põhimõtteskeem on toodud joonisel 4.3. Külmkapi korral on jahutajaks külmkapis olev õhk, esemed kapis; ning soojendajaks väliskeskkond. Töötavaks kehaks on mootor koos gaasisüsteemiga. Gaasiga tehakse tööd (näiteks Joule'i-Thomsoni efekti kasutades), mille tulemusena võetakse tsükliliselt külmkapi sisemusest energiat Q2 ning soojendajale antakse soojushulk Q1 = AQ2 . Samamoodi - soojapumba korral võetakse sooja kas välisõhust või Maa sisemusest, temperatuuriga T2, ning antakse edasi toaõhule, temperatuuriga T1, kusjuures T 1T 2 .
annaabi.ee 
