Pesa: süljega niisustatud puidust, Perekoosseis: Ema, töölised, noored paarilised; Ema muneb, Töölised: toiduvad vastsed, koristavad, kaitsevad, Toit: Vastsed: Putukatega, Morssi, Mahla, Paljunemine, areng: Täismoondega, pulmalennul, Talvitumine: ainult emased, Kasulikkus: hävitavad putukad, tolmendavad taimi 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. Jahumardikad, toakärbes Elavad koos inimestega, inimest ei söö kahju: hävitavad materjali,levitavad haigusi 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? Kirbud, täid, parmud, toituvad inimesest, levitavad haigusi 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Looduses: Kasu: Tolmendavad(mesilased, liblikad, herilased), levitavad seemneid(Sipelgad), hävitavad taime kahjureid(herilased, lepatriinud), puhastavad metsa(sipegad), toiduks(loomadele), lagundajaks
Iseloomulikud tunnused Putukad on lülijalgsed. Neid on üle miljoni liigi. Eestis on neid leitud üle 12 000 liigi. Keha liigendub 3 osaks: pea; rindmik, tagakeha. Putukate kehad on kaetud kitiinkestaga. Peas paiknevad 1 paar liitsilmi. Paljudel putukatel on tundlad. Putukad on ainsad lendavad selgrootud. Nad näevad UV ja see on oluline nektari leidmisel. Putukate süda on mitmekambriline. Neil on 1 veresoon mis lähebsüdamest pähe. Nad kasutavad hingamiseks trahheed, mis avanevad kehakülgedel. Toitumine Putukad võivad olla taimetoidulised, segatoidulised ja on ka putukaid, kes toituvad väljaheidetest ja surnud organismide jäänustest. Taimetoidulised putukad on näiteks paljude putukate vastsed. Segatoidulised on näiteks prussakad. Putukad kasutavad toitumiseks suuava ümber asuvaid suiseid. Suiseid on 4 erinevat liiki- haukamissuised, libamissuised, pistmissuised, imemissuised. Putukate jagunemine (peamised) Kahetiivalised- (nt k...
hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa
hävitamisest vaaraosipelgate vastu abi ei ole. Toakilk on viimasel ajal jäänud suhteliselt haruldaseks. Varasematel aegadel võis talumajades sageli öösiti tema siristamist kuulda. Soojalembese putukana elas ta seal ahjupragudes. Võib arvata, et kaasaegsetes elamutes toakilgile sobivaid elukohti enam pole. Üsna palju elab inimelamutes mitmesuguseid mardikalisi. Lahtiselt seisma jäänud jahusse ning jahusaadustesse asuvad peagi elama harilikud jahumardikad ning väike-jahumardikad. Puithoonetesse ja mööblisse võivad elama asuda mitmed tooneseppade liigid. Peaga vastu käiguseinu lüües tekitavad nad seintes ja mööblis tiksuvat heli. Palju lao- ja toakahjureid on nahanäklaste ja nende vastsete hulgas. Liblikalistest võib inimelamutes kohata mitmesuguseid koisid. Neist tuntuimad on kollakate läikivate tiibadega riidekoid. Neid vaevalt sääsest suuremaid liblikaid kohtab elamutes lendlemas veebruarist kuni sügiseni. Nende vastsed eelistavad toiduks villa
• on toiduks paljudele suurematele loomadele. Kindel koht toiduahelas. Linnupoegade toidulaud koosneb putukatest. • kõdu - ja raipetoidulised, kes lagundajatena on vajalikud aineringis. • majanduslik kasu (mesi, vaha, siidi, kilptäidelt värvaineid). Aga on ka kahjulikke putukaid: • põllu- ja metsakahjuritest putukad • haigustelevitajad (sääsed, kirbud, lutikad) • rikuvad inimeste toitu (prussakad, kärbsed, jahumardikad) 14. Selgrootute elupaikade mitmekesisus. Selgrootud elavad igalpool.Väiksuse tõttu mahuvad nad elama igalepoole. Osa selgrootutest saavad hakkama isegi polaaraladel ja kõrgmäestikes. Nad elavad nii õhus, maas kui vees, osa elavad teiste organismide (taimede) sees või peal. Ainuõõssed- hüdrad, meriroosid, korallid, meduusid- elukoht: mere põhjas, vaba vesi Limused- karbid, teod, nälkjad, kaheksajalad, kalmaar- elupaik: vees ja maismaal
annaabi.ee 
