eKr võitjatena. Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIII-XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud
Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. Uut riiki valitsesid XVIII- XX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I- IV, Thutmosis I-IV, Hetsepsut, Ramses I-IX, aastatel 1562-1085 eKr . Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra- ga ja kandis seetõttu nüüd nime Amon-Ra . Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga . Arhitektuur ja kunst Kunst saavutas oma õitsengu just Uue riigi ajal. Egiptusest oli saanud tolle aja Idamaade võimsaim
Vana riigikorraldus sai aga tugevasti lüüa: egiptlased puudusid varem peaaegu igasugused kokkupuuted teiste rahvastega, eriti sõjalised. Uus olukord äratas egiptlastes rahvusliku kokkukuuluvustunde, võimuladvikus tekkis ag igatsus uute valduste järele. Valitsejad pidid taastama oma ülemvõinu: loodi suur ja võimas riigiaparatuur ja alustati tugevat propagandat, mis ulatus ka religiooni. (Alpatov 1973) Uut riiki valitsesid XVIIIXX dünastia, vaaraod Jahmos, Amenhotep I IV, Thutmosis IIV, Hetsepsut, Ramses IIX, aastatel 15621085 eKr (Stadnikov 1998). Uue riigi ajal sai peajumalaks Amon, kes egiptlaste kujutluses oli liitunud päikesejumal Ra ga ja kandis seetõttu nüüd nime AmonRa (Kangilaski 2003). Kuningad püüdsid oma seotust peajumalaga kinnitada neile pühendatud suursuguse ja võimsa arhitektuuriga (Stadnikov 1998). Arhitektuur ja kunst
Siin oli ka hüksoslaste peajumala keskpühamu. Oma peajumalat samastasid nad Egiptuse jumala Sethiga. Põhjanomosed toetasid hüksoslasi vaenust Lõuna-Egiptuse vastu. Seepärast nimetati hilisemas traditsioonis hüksoslaste kuningate ajajärku mõnikord Põhja-Egiptuse kuningate riigi ajaks. ÜHETEISTKÜMNES LOENG Uus Riik (1580-1085/1562-1085). XVIII-XX dünastiad. Poliitika. Religioon. Kirjandus. XVIII d. vaaraod (1580-1345/1314, Hornungi järgi: 1552-1306): Jahmos/Ahmose(Nebpehtira), Amenhotep I-IV(Ehnaton), Thutmosis I-IV, Hatsepsut, Semenhkara/Sehmenkara, Tutanhamon, Eja/Eje, Horemheb/Haremheb (Herihoros). XIX d. vaaraod (1345/1314-1200, Hornungi järgi: 1306-1186): Ramses I (Menpehtira), Seti I (Menmaatra), Ramses II, Merneptah/Merenptah, Seti II, Amenmes/Amenmesse, Saptah/Siptah, Tausert. XX d. vaaraod: (1200-1085, Hornungi järgi: 1186-1070): Setnaht, Ramses III-XI (ühes kronoloogias puudub Ramses IV, sest, nagu arvab Struve,
annaabi.ee 
