5 Eesti Avatud Ühiskonna Instituut ,,Vägivald ja naiste tervis sotsioloogilise uuringu tulemus" I.Pettai, I.Proos 12 5. Ennetustöö Eestis 2001 aastal tellis EV Sotsiaalministeerium Eesti Avatud Ühiskonna Instituudilt üle-eestilise sotsioloogilise uuringu, uurimaks naiste tervislikku seisundit ja naistevastast vägivalda. Tulemused olid lausa jahmatava panevad. Naiste hinnangute põhjal (naiste osakaal, kes väidavad, et nad on aasta jooksul sattunud vägivalla ohvriteks) kujunes järgmine pilt: aastas saab 41 000 naist vägivalla tõttu vigastada, kusjuures 7 000 nendest saab eluohtlikke, raskeid vigastusi. Väga sageli jääb ohver praktiliselt abita. Ohver ei julge vägivalla juhtumist kellelegi rääkida, ega oska abi saamiseks kuhugi pöörduda. Sageli on ohver oma probleemidega üksi ja kaitsetu vägivalla jätkumise puhul
5 Millised linnakeskkonnale loomulikult omased tingimused vähendavad tõenäosust, et pealtnägijad hädaolukorras sekkuvad? Segadus-tähelepanu hajub, olukordade tähendus segadusseajav Rahvarohkus Teiste elanike tundmise madal tase 6 Mis on Wertheri efekt? Kuidas seletab see mõistatuslikku seost meedias laialt kajastatud enesetappude ning nendele järgneva lennu- ja autoõnnetustes hukkunute arvu jahmatava kasvu vahel? Wertheri efekt ilmneb, kui kohe pärast enesetapuloo avaldamist ajalehtedes tõuseb neid geograafilistes piirkondades, kus seda lugu meeidas laialt kajastatakse, järsult enesetappude arv. Selle põhjuseks on, et mõned murede käes vaevlevad inimesed, kes loevad kellestki, kes on oma elu ise lõpetanud, tapavad ennast teda jäljendades. Kuid kuna kõik ei taha, et saadaks teada nende enesetapust, siis tahavad nad, et nende surma peetaks õnnetuseks ning
Küll aga võttis ta vastu pakkumise olla Stockholmi saadetav delegaat. Seejuures oli hea, et teda ei saanud kuningas süüdistada omakasus, sest tal oli varasemast ajast kuninga turbekiri, et tema mõisad reduktsiooni alla ei käi. Patkuli kaaslaseks valiti Patkulist 20 aastat vanem kindralooberst parun Leonhard von Budberg. Suve lõpuks said need paberid korda, siis kogunes veel Maapäev Tartus, millest Patkul osa ei võtnud. Selle asemel said Maapäevale kogunenud temalt jahmatava kirja, kus öeldi, et Patkul Stockholmi minna ei saa, kuna Riia raad ja kuninglik ülemfiskaal seda ei luba. Mis oli juhtunud? Patkuli temperamentlik taltsumatus oli talle järjekordse vingerpussi mänginud. 1688. aastal oli Blome (Kulsdorf) mõisa omanik Werner Witte Riia raadi kohtusse kaevanud ühe piiritüli pärast. Raad kaotas, sest oli vana ja võltsitud kaarti kasutanud. Raad kaebas edasi Tartu õuekohtule, kes asja lahendamiseks Cesise maakohtule andis. Kui
mitmesuguseid järeldusi ning otsida eeskujusid ja lätteid pea kõikjalt. Alates hiljemalt 19. sajandi lõpust on täheldatud paljude religiooniuurijate (Wilhelm Schmidt jt) poolt, et jumalausku leidub pea kõigi rahvaste juures, nii kirjaoskamatute kui kirjaliku kultuuri kandjate hulgas. Uurimistulemused on Geo Widengren kokku võtnud järgmiselt: ,,Jumalausule iseloomulikud variatsioonid korduvad religioonide ajaloos jahmatava reeglipärasusega. Teisisõnu, jumalusu põhitüübid käivad läbi ajalooliste religioonide." (WIDENGREN 1998:28) Vaatamata variatsioonidele polüteismi, monoteismi ja animistlike kujutluste vahel, on pea igal pool tuntud ettekujutust ülijumalast. Milline on selle jumala loomus ja iseloomulikud jooned? Widengreni poolt toodud näited pärinevad enamasti Aafrika rahvastelt: ,,Aafrikas võib sellise usu vormide kohta koostada järgmise tüpoloogia: Taevas (atmosfäär) on jumal
annaabi.ee 
