pintslitõmmetega üle värvida, mille tulemus oli mõnikord palju elavam kui originaal. "Üksik Hobune" 1882. "Drinking" 1882. Henri pildid muutusid üha elavamaks ja tegevusest pakatavamaks, tekib mulje, nagu tahaks ta panna käed tegema seda, mida jalad enam kunagi ei suuda. Sellest ajast peale on nende kiiruga pintseldatud visandite sisuks liikumine. Noore kunstniku üheks esimeseks tähtsamaks tööks on tituleeritud maal tõllas kihutavast isast millest kiirgab jahmatamapanevat jõulisust. Väliselt oli poiss ikka seesama võluv ja leplik laps nagu 11 alati, kuid nüüd ilmnesid märgid, et ta ei näe maailma enam nii roosilisena nagu varem. 12 Need lummavad punapead Henri teosed tegi ainulaadseks see, et tema oletatavalt väljamõeldud tegelased olid sageli reaalsed inimesed, kelle elukäik ei läinud palju lahku kujutatavast. Kombineerides
................................................ 20 KOKKUVÕTE............................................................................................... 22 SISSEJUHATUS Raamatu moto ütleb: „ Lõpuks ei ole millelgi muul tähtsust, kui vaid sellel, et lapsi armastataks.“ Selles raamatus saab ainu sellest, mis on kodukahjustus ning, mis seisneb selle taga. Me ei suuda aimatagi ka kõige parema tahtmise juures, mis toimub inimeste kodudes, kuid neist suletud uste tagant võib leida jahmatamapanevat 2 hoolimatust, füüsilist ja eriti hingelist vägivalda laste suhtes. Selles referaadis toon välja põhilisema, mis annab suure tõuke kodukahjustuse kujunemiseks. Milliste meetmetega saab kodukahjustust leevendada, sest ravida seda ei saa, kuid saab õpetada sellega elama. Kui oluline on ühe väikese lapse jaoks vanemate hoolitsus ja armastus, et tal oleks turvaline keskkond ja kiindumussuhe. 1. TÕDE JA OLETUSED
mingisuguse teise maailma, mida empiirilises maailmas ei ole. Sellise maailma loomise vahendid on sõnad. Aga kas siis erinevates keeltes ei looda erinevaid maailmu? Jah, luuakse (realtiivsuse hüpotees). On ka neid, kes vastu vaidlevad. Vikerraadio Tõnu Viik ,,Ideaalkeelest" *Keel segab meil elamist, ei lase meil olla spontaansed. N: Emil Ciorian: On midagi, mis on võrreldav kõige häbituma libuga, midagi räpast, kulunut ja lodevat, midagi vihatekitavat ja jahmatamapanevat, igas eluhetkes avalduv meeleheite tipp see on sõna, iga sõna, või täpsemalt öeldes kasutatud sõna. Ma ütlen puu, maja, võimas, tobe; mida ma ka ei ütleks, iga kord unistan ma seejuures mõrtsukast, kes võiks tappa kõik nimi- ja omadussõnad, kõik need auväärsed röhatused.Puhuti näib mulle, et nad ongi juba surnud, ent keegi ei vaevu neid maha matma. Argusest peame me neid ikka veel elavaikd ja talume nina kinni pigistamata nende laibalehka
annaabi.ee 
