Helena kadestas Hermia ilu ja tema sära, kuna tahtis ise ju Demetriusele meeldida. Demetrius aga ei teinud Helenast väljagi ja tõukas ta eemale samal ajal Hermiat taga ajades. Autori sõnum: Autor on teoses kujutanud sündmuste kulgu ja nende õnnelikku lõppu. Ta on tahtnud lugejale pakkuda põnevust. Autor on öelnud: ,, Suvine öö ja tema sekeldused on möödas, metsa- ja tunneteradadelt hälbinud armastajaid kosutav uni; kostavad Theseuse ja Hippolyta jahisarved. Enne kui nad magavate armastajate peale satuvad, vahetavad nad jahimälestusi" See ütlus on väga sügavamõtteline ja, et sest aru saada, peab raamatusse süvenema. Oma hinnang: Minu arvates on raamat iseenesest igav, kuna mulle ei meeldi lugeda näidendeid, kuna see tekitab segadust. Nüüd kui ma raamatuu läbi lugesin ja tagantjärgi mõtlen, siis ei olnudki asi nii hull, tegevus ja tegelased olid huvitavad ning autor oli selle hästi lavastanud. Näidend, mis
Pillid Rahvapillidel olid (ja on osalt veel tänapäevalgi) erinevad kasutusalad (karjasepillid, jahimeeste peibutuspillid) ning ülesanded (signaalpillid, tantsupillid, laste mänguasjad jms). Muusikas segunesid pragmaatiline (st otseselt kasulik), maagiline (nõiduv) ja esteetiline (ilu pärast) otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Rahvapillide liigitamine: Idiofonid ise helisevad pillidHeli tekitab pilli materjal, korpus ise, kui seda lüüa või näppida. Lokulaud (lokk, lokits, lõkulaud, kola, kolk, kolklaud, kloba, orjapill) Heliraud (tagiraud) .
otstarve, kuid sõltuvalt olukorrast võis mõni neist olla esiplaanil. Väga erinev otstarve oli näiteks muusikal, mida tegid karjased. Lihtsate looduslike pillide mängimine võis olla ajaviiteks, sidepidamiseks, metsloomade hirmutamiseks ja meelelahutuseks nii mängijale kui tema kaaslastele. Pillide ja tarbeesemete piirimaile jäävad mitmed pragmaatilise otstarbega instrumendid: käristid, lokulauad, jahisarved, millega anti edasi teateid ning hirmutati metsloomi ja kurje vaime. Selliste pillide tekitatud helid jäävad sageli muusika ja mittemuusika (isegi müra) vahealale. Niisamuti jääb muusika piirimaile suur osa väikeste laste tekitatud pillihelidest. Muusikal arvati olevat maagilist jõudu. Uskumuse kohaselt pidi esimesel karjapäeval tublisti pasunat puhuma, et kari suvel hästi koos seisaks.