Järgmine armee tarbeks loodud püstolimudel oli P220, millele peagi järgnes Sveitsi politseile ette nähtud kompaktsem mudel Sig Sauer P230. Nimetatud püstolimudelid kujutasid endast täiesti uut sõna püstolitööstuses, ületades kõiki eelkäijaid ennenägematu töökindluse poolest. 1970-ndatel aastatel SIG laienes, luues ühisettevõtte Hämmerliga, sportrelvi tootva firmaga Sveitsist Lenzburgist, ja ülemaailmselt tunnustatud jahirelvi tootva Saksa firmaga J. P.Sauer & Sohn GmbH . Eelmise sajandi kaheksakümnendatel aastatel võttis SIG sihikule Ameerika Ühendriigid. Oma turuosa kasvatamiseks ja käsirelvade tootmises juhtpositsiooni saavutamiseks oli USA turu vallutamine hädavajalik. 1985. aasta jaanuaris sündis SIGARMS, Inc. mis importis Ühendriikidesse SIG-i püstolimudeleid P220 ja P230. Kaks aastat hiljem tõi SIGARMS USA turule legendaarsed üheksamillimeetrised P226 ja P228 . 1990
inimestena nähtud. II kohtulikult ei saa olla ei tunnistajad, kaebamajad ega süüdistajad, uid orjade eest raskete kuritegude eest mõisteti kohut riiklike kohtute poolt.Piiras isandate karistusõigust, isand võis neid peksta ja karistada, kuid tal oli keelatud neid piinata või sandistada- siis võis neid ära võtta. Kui isand tapab orja, siis ähvardab neid mõrvasüüdistus. Orjal peavad olema puhkepäevad katolikel pühadel. Luba oli kanda jahirelvi,orjal oli keelatud kaeubelda suhkruga isegi isanda loaga samas isandatel oli selge kohustus ja õigus, et nad oleks varustatud toiduga, isandad pidid hoolt kandma vanade eest. Orjad tohtisid härra loal abielluda. Oluline aspekt pr kolooniates ka see, et abielupaari ja laste lahutamist keels Code Noir. Orje võis vabaks lasta, kuid vabastatud ori pidi endisele isandale respekti näitama. Riiklikult orjad vabakssaamisel said samad õigused nagu oli teistel pr aladel. Kui aga peaks
tähenduse ning tekkisid algelised keeled. Kas ürginimesed oskasid kirjutada? Kuidas nad jätsid kaaslastele teateid? Oma mõtteid hakkasid ürginimesed väljendama pildikeste abil. Nad kraapisid pildikesi koopa seintele või uuristasid neid kividesse. Arvatavasti oli koopaseintele jäetud joonistustel maagiline tähendus - nii loodeti nõiduda endale jahisaaki või saavutada kontrolli loodusjõudude üle. Kütid joonistasid näiteks seinale mammutikuju ja loopisid selle pihta jahirelvi. Kes sai loomale pihta maagilises võitluses, võis loota head jahiõnne ka tõelisel mammutijahil. Esialgsed täpsed loomakujutised muutusid aja jooksul järjest skemaatilisemateks ning lõpuks kujunes välja omamoodi märkide süsteem. Nii nimetatakse neid ürgajast säilinud koopajooniseid ka piltkirjaks. Paljude väikeste pildikestega anti edasi terve pikk mõte. See võis olla kirjutatud jahipidamise või kalapüügi kohta või esivanemate austuseks.