Selleks on vaja läbida koolitus, ning seejärel sooritada eksamid. Kursustel õpitakse tundma erinevate ulukiliikide bioloogiat, seadusi, mida jahimees peab järgima, organisatsiooni, mille raames saab tegutseda, jahipidamise viise ja vahendeid jne. Kasulik oleks üht-teist teada ka ulukipopulatsioonide suunamise teaduslikest alustest, s.o. tutvuda populatsiooniökoloogia põhitõdedega. Jahimehe katse sooritaja peab olema vähemalt 16 aastat vana. Jahimehel peab olema registreeritud jahirelv ning ta peab oskama seda käsitseda ja hooldada. Kui eksamid õnnestuvad, antakse taotlejale jahitunnistus. (Randveer 2004) Värske jahitunnistuse omanikul tuleb valida, mida edasi teha. Kõige tõenäolisem on astuda mõnda jahindusorganisatsiooni, kellel on jahipiirkonna kasutusõiguse luba. Jahipiirkond on jahimaa, mille pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Kui jahitunnistuse on 16
Hakati moodustama jahiseltse ning küttimine võttis pikkamööda oma tänapäevase kuju. Pärast Vabadussõda algas aktiivsem võitlus salaküttimise vastu, jahindusele anti organisatoorne alus. Püssid ilmusid laiemalt kasutusele Rootsi ajal. Neid sattus rahva kätte sõdades, kuid külasepad valmistasid neid ka ise. Möödunud sajandi teisel poolel surutakse tulelukuga püssid välja nn. eestlaetavate jahipüsside poolt. Püss oli loomulikult kõige universaalsem jahirelv. Temaga sai küttida kõiki loomi. Üksnes väikeste karusloomade (nagu orav jt.) puhul eelistati muid vahendeid, et mitte nahka rikkuda. Püssi sai tarvitada ka passiivse püügivahendina, teda nö. "lepitades". See tähendas relva sööda juurde ülesseadmist nii, et sööta võtma tulnud loom ise päästiku vabastas. Enamasti tarvitati sellist püügiviisi kiskjate tabamiseks, söödaks oli raibe. Püss on leidnud endale eesti rahvatraditsioonis küllaltki tähtsa koha
inimõiguste kaitse õiguspärase ootuse printsiip ohustatud ning riigi elanike turvalisus täiel määral garanteerimata. P. 2.7. Tsiviilõigus (eraõigus) Nii nagu kriminaalõigus, on ka tsiviilõigus põlisemaid õigusharusid, mille reguleerimise üldobjektiks on omandisuhted ning vastavad objektid ja subjektid (kas võime hüpoteetiliselt väita, et omand eksisteeris põhimõtteliselt juba inimese eellasel:nt jahirelv ning jahisaak?). Juba rooma õiguses oli kujunenud arenenud tsiviilõiguse normistik ning teoreetiliste käsitluste süsteem - omaette valdkond ehk rooma eraõigus - jus dominium. 76 PS §-s 32 on sätestatud alljärgnevad alused, mis on rahvusvaheliselt üldtunnustatud. Igaühe omand on puutumatu ja vrdselt kaitstud. Omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides iglase ja kohese
annaabi.ee 
