Omanike olukorda kergendaks, kui töötatakse välja kahjude hüvitamise kord. Jahimeestele lisandub aga tulevikus kohustus vastutada metsa- ja põlluomanike vara säilimise eest. Maa- ja erametsaomanikul on jahindusse erinevad suhtumised, kuid erinevate instantside teavitus- ja koostöö peaks viima positiivsete lahendusteni. 27 5. Eestlaste arvamus jahindusest Eestis ei ole läbi viidud uuringuid ühiskonna suhtumise kohta jahipidamisse. 2004. aastal korraldati uuring (põhineb dotsent T. Randveer `i poolt esitatud andmetel), mille käigus püüti selgitada inimeste suhtumist suurkiskjatesse. Ankeedis puudutasid mõned küsimused inimeste suhtumist jahipidamisse. Üle tuhande küsitluslehe jaotati täitmiseks lapsevanematele Tallinna, Harjumaa, Jõgevamaa ja Võrumaa kooliealiste laste kaudu. Vastajaid oli seega nii linna- kui ka maainimeste seas.
Saksamaalt. Levikutihedus on seotud inimasustusega ja elab ta peamiselt linnades. Kahjulik on ta eelkõige ehitistele, rajatistele, ausammastele jms. otseselt elukeskkonna reostajana asulates. Tema negatiivne mõju keskkonnale seisneb selles, et ta konkureerib meie linnuliikidega toidu pärast ja levitab haigusi. Levikut saab tõkestada pesitsusvõimaluste piiramisega. Küttimine on varem andnud häid tulemusi, kuid üldine ettevaatlik suhtumine jahipidamisse ja tulirelvadesse kahandab selle meetodi kasutamise tõenäosust. Skandinaaviamaades ja Soomes on mõnede linnalinnuliikide (kajakad, varesed, hakid) arvukuse ohjamisel häid tulemusi andnud erinevate püüniste kasutamine. [14] Ümarmudil (Neogobius melanostomus) on võõrliik, kes on meie merre sattunud arvatavasti laeva ballasti- või pilsiveega. Ta põhjustab meie põhjalähedaste kalaliikide arvukuse kahanemist, sest hõivab nende elupaiku ja pakub tugevat toidukonkurentsi. Samuti on
Saamide loodususundi, ainelise ja vaimse kultuuri aluseks on olnud hingestatud elus loodus, mille lõid ja mida asustasid vaimolendid. Loodust ei tohtinud kahjustada ega ümber muuta, sest see oleks tähendanud vahelesegamist jumalate ja vaimude tegevusse ja neid ei tohtinud solvata ega vihastada. Kui vaimolendeid vihastada, siis võisid nad kätte maksta, tekitades veetulva või metsatulekahju või kaotades põdrakarja. Jahi- ja kalasaaki peeti pühaks ning jahipidamisse ja kalapüüki suhtuti austavamalt kui muudesse tegevustesse. 83 Vanimad saami loodususundi ja püügikultuuri mälestusmärgid on kaljujoonised, mida saamide asualadelt on leitud tuhandeid. Peamiselt kujutavad kaljujoonised loomi, inimesi, venesid ning abstraktseid sümboleid. Loodust võidi kasutada inimestele tarvilikel eesmärkidel, kuid selleks tuli loodusega suhelda. Vahendajateks inimeste
annaabi.ee 
