polderkuivendus vertikaalkuivendus kolmatsioon üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaažkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. 18. Jääksoode kasutamise võimalused Jääksoode kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veerežiim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. 19. Soode teke veekogude kinnikasvamisel On kaks põhilist soostumisviisi: 1) kas arumaa soostumise või
bp.blogspot.com/- erdPL1EBOgQ/UOxLyPDmwHI/AAAAAAAAEXM/l4E6T3d4Ubs/s1600/06031171e79be3_l.jpg) 14 Salumetsade tähtsus ja kasutamine Laialehist salumetsa, kus kasvavad peamiselt tamm, saar, vaher ja pärn, võib Eestis näha üsna vähestes paikades. Salumetsad moodustavad alla 10% meie metsadest seetõttu on ka mitmed neist looduskaitse all. Tammepuu on väärispuu ja seda kasutatakse mööblitööstuses. Salumetsadel on ka suur tähtsus jahimajanduses. Jahimehed vastutavad selle eest, et ulukeid oleks meie metsades parajal hulgal ja parajas vahekorras. Salumetsa väheväärtuslikest puudest toodetakse hakkepuitu ja puidumassi kasutatakse ka paberitööstuses. 15 KOKKUVÕTE Puude suured mõõtmed ei tulene mitte nende kasvamisrõõmust, vaid on nende hädapärane vajadus, võitlus valguse pärast
seega ka aastas ladestuva turba kogus kolm korda suurem. Teadusuuringud reaalsete turbavarude kindlaksmääramiseks jätkuvad Keskkonnaministeeriumi tellimusel. Jääksoode iseloom sõltub kasutatud tehnoloogiast: freesturba või tükkturba tootmine. Jääksoo edasine areng sõltub aluspõhjast, selle veepidavusest ning ala veevahetuse kiirusest. Jääksoode edasine kasutamine võib olla mitmesugune. Tiigid, augud ja karjäärid täituvad veega, neid on mõeldav kasutada kala- ja jahimajanduses. Põllumajanduslikuks kasutamiseks sobivad need väljad, kus maapinnale on jäänud madalsooturba kiht. Põllumajandusele sobimatud alad kantakse metsamaade hulka. Erandjuhtudel, kui veereziim on reguleeritav, kasutatakse marjaistandike (peamiselt jõhvika) rajamiseks. Kui liigvett ei ole võimalik ära juhtida, jäetakse ala lihtsalt taassoostumisele. Kuid kuna see protsess on aeglane, püütakse mitmesuguste võtetega taassoostumisele kaasa aidata.
annaabi.ee 
