selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. § 8. Jahiaasta Jahiaasta on ajavahemik 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid on: 1. jahitunnistus 2. jahiluba 3. jahist osavõtjate nimekiri 4. suuruluki laskekatse tunnistus 5. jahikoerapass § 23. Jahipidamine «Kostab Tõnni kisa ja .... Ott on pihta saanud oma kaaslasele» - 4) jahimaal viibimist püssikotis või kabuuris oleva laadimata jahitulirelvaga või lõastatud jahikoeraga; (4) Keskkonnaamet korraldab jahipidamist: 1) inimese elule või tervisele tekkiva ohu vältimiseks; Rikkumine § 31. Ühisjaht § 48. Keskkonnale tekitatud kahju (3) Jahist osavõtjate nimekiri peab Uluki ebaseadusliku hukkamise sisaldama: ning uluki elupaiga hävitamise ja
jahimaa, mille pindala ühes ringpiiris on vähemalt 5000 hektarit. Kui jahitunnistuse on 16 saanud maaomanik, kellele kuuluva kinnisasja pindala ühes ringpiiris ületab 20 ha, võib ta endale kuuluval maatükil küttida jahiulukeid, välja arvatud suurulukid. (Randveer 2004) Teadlikku ning jahieetikast lugu pidavat õiget jahimeest iseloomustab see, et ta omandab jahindusalal teadmisi nii teoreetiliselt kui praktiliselt, hoiab oma jahimaal ulukeid, kannab nende eest hoolt ja säilitab paraja arvu elujõulisi ulukeid. Jahil olles ei lase esimest ettejuhtuvat ulukit, vaid valib (eriti sõralisi) ja hindab nende laskekõlbulikkust. Ta hoidub huupi laskmisest, juhuslikust lasust. Ta väldib uluki haavamist, et mitte piinu tekitada ning tabab ulukit surmavalt. Ta hoiab au sees vanast ajast juurdunud jahimehekombeid ja tavasid ning annab neid edasi noortele. Jahieetika Eestis on suurepärane. (Stackelberg 2006)
peamiselt vabaühendustena. Suurulukeid võib küttida vaid jahipiirkondades. Maaomanikel on õigus oma maaomandil küttida väikeulukeid ning keelata jahipidamine või sätestada jahipidamiseks tingimusi. Eestis on ligikaudu 15 000 jahimeest, mis on umbes 1% kogu Eesti rahvastikust. Jahimaa kasutajad viivad ellu riikliku jahinduspoliitikat ning korraldavad ja viivad läbi jahindusliku tegevust oma kasutataval jahimaal. Jahipidamise nõuded ja tingimused on määratud jahindust puudutavas seadusandluses ja jahimaa kasutusõiguse lubades. Enamikku jahimaa kasutajaid ühendab katuseorganisatsioonina Eesti Jahimeeste Selts (EJS), mis korraldab jahimeeste koolitust ja annab välja jahipidamisõigust tõendavaid dokumente. Ulukiasurkondade seire Keskkonnateabe Keskus (KTK) jälgib ulukiasurkondade seisundit ja selles toimuvaid muutusi. Peamised meetodid selleks on: 1. Küttimisstatistika
annaabi.ee 
