Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas. Jahirong on valmis seatud kütid ära peidetud. Vibud, nooled valmis pandud, mõtted peast on heidetud. Saak on püütud, vaev on nähtud, kütid koju tõttavad. Läbi metsa, üle oja rõõmsalt saaki kannavad.
markantseid talu- ja ametimeeste tüüpe ning viimaks kunstiõpilase rasket elu Riias ja Peterburis sealsete rahvusgruppide taustal. Teose lõpul jõuab autor 1917.aasta revolutsioonide pealtnägemiseni; muuseas kirjeldab ta poolehoiuga Lenini esinemist esimesel ülevenemaalisel tööliste ja soldatite saadikute nõukogude kongressil Petrogradis. · "Laane kurus"(1935) on seikluslik jahilugu. · "Ohvrikivi" (1937 ) on rahvapärimuse kogu. · ,,Metsajärv" (1940) ja ,,Kuldne laev" (1938) on noorsoole kirjutatud memuaarilised jutukogud. · "Õngitsemas" (1946) on jutt kaapüügist, kust algajad kalamehed saaksid omale häid nippe. · "Noorusmaa"(1947) Lugesin jutukogust ,,Metsajärv" lugusid ,,Võu lell", ,,Tonditants", ,,Rahakatel", ,,Tont tare taga", ,,Vana vares", ,,Metsajärv". Leidsin ka see raamat on praegu nii mõnegi kooli kohustuslikus
n-ö puiestikuvalvuriks, aidates hädavajajaid. Ta abistab kõiki, keda vaja. Lõpuks leiab ajalehest kuulutuse, kus 18-aastane Lonny palub paarikümmend krooni ja vastutasuks pakub igavest sõprust. Mõrd otsib Lonny üles ja on õnnelik, et saab tema elu päästa. Hall elu Kesköö. Klubisse on jäänud vaid üks laudkond: professor, dotsent, magister ja helilooja. Valvele on jäetud üks kelner Triks. Magister Sild kirjeldab väga värvikalt üht oma jahilugu, kus ta sokku tulistanud. Dotsent Soo segab vahele ja hakkab enda jahiloost rääkima, kus ta märkas jõe ääres imeilusat tüdrukut ja asus teda jälitama. Loo haripunktis astub kõrtsi kirjanik Rängel. Vastumeelselt ühineb ta laudkonnaga. Professor Kure hakkab rääkima, kui andeks kirjanik Rängel on, kuid miks ta kirjutab hallidest inimestest, agulitest, küladest? Kirjutagu parem haritlastest ja linnadest. Rängel teeb meestele selgeks, et nemad on
muusikat, tal olevat olnud eesti parim džässiplaatide (eriti Ellingtoni) kogu ja ta ei pidanud näiteks paljuks 1939. aastal sõita Stockholmi Ellingtoni orkestri kontserdile (nagu ka nende 219 Näiteks Rahva Hääles ilmunud ENSV Riikliku Filharmoonia estraadikontserdi reklaamis mainitakse Veebelit klaverisaatjana (Rahva Hääl 1941, 9.05). 220 Tuntuimad “Kalevite kants”, “Eesti leegionäride laul”, “Vana jahilugu”, “Õhturahu” jt, aga ka “Jazz-meeste heliredel”. Tema loomingu plaadistusi on teada 29 nimetust (Ojakäär 2000: 387–389). 221 “Krati” dirigendipuldis oli ta ka 9.03.1944, kui Estonia sai pommitabamuse. Siis saadud külmetus põhjustaski P. Veebeli peatse surma (24.07.1944). 222 “Krati muusika”. Eesti Sõna 1944, 26.02. 223 Sünnitunnistuse järgi Henri-Gunnar Ambel (EAA F 2100, N 1, S 322), ise kasutas nimekuju Henry Ambel. 224 O
annaabi.ee 
