m.a. Pilt 2. Hiina hobune - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13500 e.m.a. Pilt.3 Kaks piisonit - Lascaux koopad Prantsusmaal, 15000- 13000 e.m.a. Miks valisin? Enamus leitud koopamaalingutest on jahipidamistest ja jahiloomadest, kuna tolle aja inimeste kogu elu sõltus eelkõige jahindusest. Vähe on inimeste kujutisi, kuid need vähesed mis on avastatud, rõhutavad eelkõige sootunnuseid näiteks: Willendorfi Veenus. Pilt nr-1 Maal näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Pilt nr-2 Pildil võib olla kodustamata hobune, kellele arvatavasti hakati pidama jahti. Pilt nr-3 Pildil kujutatud kahte suurt jahilooma.Värvidel on palju toonivarjundeid, mille tõttu loomad mõjuvad hämmastavalt loomutruult, plastiliselt ja realistlikult. Üks väike jahilooke ka! JAHILUGU Päevatõusul nälja sunnil jahimehed liikumas. Kiirel sammul, vibud vinnas metsa poole tõttamas
kohe poegade juurest ja käib neid ööpäevas ainult paaril korral imetamas. Õhtul enne pimedust ja hommikul ennem päikese tõusu. Nii ei leia vaenlased emajälgede järgi poegi üles. Piimast võõrduvad pojad kolmenädalaselt. Eluiga on valgejänestel kuni 13 aastat. Valgejäneste suurimad vaenlased on rebane, hunt, ilves ja kaljukotkas. Seetõttu pole midagi imelikku selles, et see jänes on pidanud kohastuma oma kaitsevärvuse ning välejalgsuse kaudu. Ta on ka jahiloomana hinnatud. Kasutatud kirjandus: „Euroopa Imetajad“ „Eesti elusloodus“ „Loomariigist“ google.ee 3
Polükroomide saali laes paiknevad korratult maalid jääaegsetest loomadest. Seal on kujutatud põhiliselt piisonid, samuti hobune ja emahirved. Piisoneid on kujutatud söövatena, jooksvatena, lamavatena ja haavatutena. Loomafiguure on umbes 20. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. On ka abstraktseid märke. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Piisonitele peeti jahti põhiliselt toidu pärast, kuid neilt saadi ka nahka, luud ja karvu. Arvatakse, et loomi maalisid kütid, lootes jahiõnne. Nende kujutiste juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale. On arvatud, et Altamira võis olla küttide ja korilaste rituaalne keskus. Figuurid on maalitud eri aegadel ja eri tehnikaid kasutades.
Koopasuu laius (umbes 15 m) võimaldas kasutada välisvalgust. Nendes galeriides paikneb enamik maale karniisides, mis on tekkinud lubjakivikihtide äärte lahtimurdumisel. Maalid kujutavad jääaegseid loomi. Põhiliselt on kujutatud piisoneid, hobuseid ja hirvi. Piisoneid on kujutatud söövatena, lamavatena, jooksvatena ja ka haavatutena. Figuuride pikkus ulatub kahe meetrini. See, et maaliti põhiliselt piisoneid, näitab piisoni tähtsust jahiloomana. Nende maalide juures võidi läbi viia jahieelseid rituaale. Figuurid on maalitud eri aegadel ja erinevaid tehnikaid kasutades. Kaljukunsti ja väikeste kunstiesemete vahel on stiilis paralleele. Mõnedele emahirveabaluudele on ristkülikukujulisi, koonusekujulisi, võtmekujulisi ja trepikujulisi märke, negatiivkäelabasid ja ,,makarone". Viimased kujutavad endast savisele seinale käega veetud jooni. Enamasti on need punase värviga ja neid peetakse Altamira koopa vanimaks kaunistuseks
annaabi.ee 
