Taimedel, mille viljad pole veel valminud kogutakse kokku vilikonnad, näiteks karuputkel sarikad koos seemnetega. Seejärel viiakse kogutud materjal selleks ette valmistatud matmispaika, kus seemned kaetakse vähemalt 1 meetri paksuse pinnasekihiga. Võimalik on ka seemneid 14 põletada, kuid see on enamasti suure niiskusesisalduse tõttu üsna tülikas. (Eek, Kukk 2013:46) Mehhaaniliseks meetodiks on ka küttimine ja väljapüüdmine, mis sobib jahiloomadena sisse toodud võõrliikide, nagu fasaan, mink, kährikkoer jt. tõrjeks (Eek, Kukk 2013:46). Oluline on teha valgustustööd selleks, et takistada ebasobivate võõrliikide levikut ja ohjata nende arvukust ning biomassi. Tähtis on üles leida sisse tunginud liigi kõik asurkonnad ning selgitada inimestele, et kavandatavad abinõud on vajalikud. (Kangur jt 2005:5) Vajalik on arendada koostööd nii võõrliikide kaubitsejate, ametnike kui ka teadustöötajate vahel
(dateeritud u 56005400 eKr) tegu nimetatud kultuuri järglasega. Elati jõeterrassidel ja jõgede läheduses. Põllunduseks võeti kasutusele lössialad. Asulad rajati kohtadesse, kus oli viljeluseks sobilikku maad, ent ka võimalik kalastada ja pidada jahti. Alepõllundus, maad kurnati kiiresti välja. Väikesed põllulapid: nisu, oder, hirss, rukis, uba, lääts. Kiudtaimedena kanep, lina. Olid ka karjakasvatajad: arvukaimalt veiseid, vähem kitsi, sigu. Korjati taimi, käidi jahil. Jahiloomadena eelistati põtra, hirve ja metssiga. Peamiseks tööriistamaterjaliks tulekivi, obsidiaan. Nt sirbid tehti puust, lõiketeradeks lisati tulekivikilde. Rohkesti leitud ka kõõvitsaid ja uuritsaid. Teatud astmel spetsialiseerunud käsitöö ja kaubandus. Tulekivi toodi Poola lõunaosast, obsidiaani Bükkist ja Tatratest. Nende piirkondade asulad olid spetsialiseerunud vastava toorme kaevandamisele ja töötlemisele. Asulad olid sageli liikuvad. Uus küla tekkis vana lähedale
Lähis-Ida kultuuri ja tsivilisatsiooni häll. Kolm allpiirkonda: Mesopotaamia, Vahemere idarannik, Anatoolia. Lähis-Ida neoliitikum algas u 90007000 eKr, sõltuvalt allpiirkonnast. 10 0008000 eKr intensiivne areng, koguti metsikuid vilju. Asustus laienes. U 10 000 eKr kliimamuutus, mis soosis suureseemneliste viljade kasvu (oder, nisu). Suurte jahiloomade kadudes kasvas koriluse tähtsus. Selle perioodi Lähis-Ida tavalised leiud: sirbid, uhmrid, jahvekivid, säilitusaugud. Jahiloomadena tähtsad lambad ja kitsed, võimalik, et esines juba algelist loomapidamist. U 10 0009000 a eKr elati Zawi Chemi Shanidar asulakohas Zagrose mäestiku jalamil Zabi jõe ääres tänapäeva Põhja-Iraagis. Siin oletatakse keraamika-eelset neoliitikumi (jääb mesoliitikumi ja neoliitikumi kihtide vahele). See ei ole otseselt üks ega teine, kuigi temas on jooni mõlemast. Seal Karim Shahiri kultuur. Iseloomulik sesonaalne 54
annaabi.ee 
