puudub pealmine rasvakiht või marmorjas rasvkude, mis kaitseks neid laagerdumise ajal roiskumise eest. Sealiha puhul on enamasti lihas ka teatud bakterid, mis kiirendavad roiskumist. Sellegipoolest oleks 5-7 päevane laagerdumine sobiv - ja soovitatav - ka nende lihade jaoks. Lihamaitse parandamise jaoks on veiseliha ja lambaliha (mutton) puhul pikaajaline (ehk 10 päeva ja rohkem) laagerdumine parim; sama kehtib ka jahilindude ja ulukite puhul. Laagerdumise "lisaboonuseks" on see, et laagerdunud liha talub palju paremini sügavkülmutamist. See on jälle niiskuse pärast. Vesi (mida "märjas" lihas on palju rohkem) paisub sügavkülmutamisel ning jääkristallid lõhuvad lihaskiude. Laagerdunud lihas on esiteks vähem vett ning teiseks taluvad laagerdumise tõttu elastsemad lihaskiud paisuvaid jääkristalle paremini. Kui laagerdunud
õigust ja luba tappa. Loomadeta loodus oleks mugav ja rahulik, mõnus keskkond majandustegevuseks. Elust kaugenenud linlane ehk kontorirott tõrgub mõistmast loomade tapmist ka loodusliku tasakaalu reguleerimiseks. (Pilvre 2007) Jahinduse mainet kahjustavad ka salakütid. Salakütt on jahieetika suurim vaenlane. Ta on isik, kes loata jälitab, püüab, surmab või omandab ulukeid; kes loata võõral jahialal heitsarvi ja jahilindude mune omandab või kaitse alla kuuluvate röövlindude munakurni hävitab. (Stackelberg 2006) Salaküttimiseks loetakse ka seda, kui võõral jahialal ulukeid varitsetakse, kui faasanite meelitamiseks jahiala piiri lähedale või isegi üle piiri jahialale viljateri raputatakse, kui naabri jahialale oma jahikoeri või mõnd abilist saadetakse, et ulukeid oma jahiala piiri veerde, näoga naabri jahiala poole ja seal olevat sokku pillitatakse. (Stackelberg 2006)
Linnud on väga olulised Eesti maastike ja keskkonna mitmekesistajad. Nad on olulised ka bioindikaatoritena, kelle järgi saab hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Putuktoidulised linnud toovad taimekahjureid hävitades põllu- ja metsamajandusele otsest kasu. Mitmeid linde on meil aegade jooksul peetud jahilindudeks. Ka tänapäeval peetakse jahti hanelistele (rabahani, hallhani, sinikael-part), kurvitsalistele (tikutaja, mets- kurvits) ja kanalistele (nurmkana, laanepüü). Jahilindude küttimine on lubatud sügisel. Jääkoskla mune on rannarahvas kasutanud kanamunade asemel. Inimasulate tekkimine ja kasvamine on mõjutanud paljusid linde kolima üha enam ini- meste lähedusse. Seda on soodustanud ka pesitsusvõimaluste loomine (kuldnokk, valge- toonekurg) ja täiendav toitmine (rasvatihane, sinikael-part). Taimekaitsevahendite ning teiste kemikaalide kasutamine põllumajanduses ja ka üldine looduse reostamine on Eesti linnustikule negatiivset mõju avaldanud.
annaabi.ee 
