Rasva on vaalal väga palju, suurel sinivaalal koguni 50 tonni. Keskmiselt saab vaalast umbes 10 tonni rasva. Peale rasva tarvitatakse ka liha ja vaalakiuseid. Vaalad ei püsi aasta vältel üheainsas kohas. Toitu otsides rändavad nad pikki vahemaid. Kunagi võis vaalu kohata kõigil meredel. Nüüd on neid rohkesti ainult lõunapoolsetes vetes. Põhjapoolsetel meredel jääb vaalu järjest vähemaks. Mitme liigi kohta on kehtestatud osaline või täielik jahikeeld. Kasutatud Kirjandus 1. Dorling Kindersley "Looduse Entsüklopeedia" Tallinn 1999 2. http://www.miksike.ee/lisa/3klass/1L AHEME/vaal2.htm 3. Eneke nr. 4, lk. 145
aastat hiljem hinnati nende arvukust juba ligi kolm korda suuremaks. Mullu pesitses Eestis 110120 paari merikotkaid, kes kasvatasid üles umbes 140 poega, kusjuures eelmise suve sigimisedukus (keskmiselt 1,2 poega asustatud pesa kohta) oli viimase kolmekümne aasta parim. Koht ökosüsteemis Merikotkal looduslikke vaenlasi ei ole. Merikotkas kuulub looduskaitsealuste liikide I kategooriasse. Kaitse: Merikotkale kehtestati pesitsusaegne jahikeeld 1935. aastal, aastaringse kaitse tagas 1957. aasta looduskaitseseadus. 1984. aastal ühines Eesti Põhja-Euroopa ja Gröönimaa merikotka kaitse programmiga. Praegune kaitstavate loodusobjektide seadus kehtestab pesitsusaegse liikumis- ja alatise majandamiskeelu 200 meetri raadiuses ümber merikotka pesapuu. Merikotkas kuulub Euroopa Liidu linnudirektiivi I lisasse, Bonni konvensiooni I ja Berni konventsiooni II lisasse, CITES-i I lisasse ning IUCN punase raamatu ohulähedaste liikide hulka.
tema kaitseks on EL liikmesriigid moodustanud mitmeid kaitsealasid. Liiki kaitsevad ka Bonni ja Berni konventsioon ning ta on ohustatud liigina IUCNi Punases nimekirjas. Tänu rakendatud kaitsemeetmetele ja ka Läänemere keskkonnaseisundi paranemisele on hallhülge arvukus Läänemeres praegu kiiresti taastumas 2008. aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit. Seetõttu tühistati hiljuti Soomes ja Rootsis ka nende jahikeeld, mis oli kehtestatud 1988. aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede põhjaosast, Läänemerest ning Saima ja Laadoga järvedest. Läänemeres eelistab ta elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel, nende peamisteks asualadeks Botnia lahe põhjaosa, Merekurk, Riia laht ja Soome lahe idaoa. Läänemere viigerhülge põhitoiduks on avaveekalad nagu räim
annaabi.ee 
