Joonis 1. Konfliktide esinemise sagedus jahindusorganisatsiooni liikmete ja maaomanike vahel. Allikas: Lump, H. 2008. Maaomanike seisukohad ulukite küttimise kohalt jagunevad kaheks: ühed ei luba oma maal üldse küttida ja teised nõuavad, et küttida tuleks rohkem, kuna ulukid põhjustavad neile majanduslikku kahju. Jahihooaeg põhjustab lahkarvamusi maaomanikega, kuna elumajade 25 läheduses küttivad jahimehed rikuvad elanike rahu. Eesti jahieeskirjad ei määratle, kui kaugel elamutest võib jahti pidada, on ainult öeldud, et ei tohi tulistada nähtavate hoonete suunas (Mahoni 2008). Soomlastel ei luba jahieeskirjad ilma maaomaniku loata pidada jahti lähemal kui 150 meetrit asustatud elamust. See tähendab seda, et kui maaomandil on suvila ja seal parajasti kedagi ei viibi, võib jahti pidada ka lähemal. Selles tuleb aga enne veenduda. Samas on maaomanikke, kes lubavad jahti pidada lausa oma õuemaal, sest pahatihti teevad jänesed
Larus marinus. Looduskaitse all: naaskelnokk Recurvirostra avosetta, risla e rüdi Calidris alpina, mudanepp Lymnocryptes minimus, rohunepp Gallinago media, tõmmukajakas Larus fuscus, räusktiir e räusk Sterna caspia, tutt-tiir Sterna sandvicensis, krüüsel Cepphus grylle Tuvilised Columbiformes kodutuvi Columba livia, kaelustuvi e. meigas Columba palumbus. Looduskaitse all: õõnetuvi Columba oenas. Kullilised Lühemad küsimused: JAHIEESKIRJAD: Näiteks: Millal võib küttida hanelisi? Kes peab koostama kollektiivjahist osavõtjate nimekirja? Millised ulukid on suurulukid? Jne. Hanelistele, laugale e vesikanale, kajakalistele, tikutajale ja laanepüüle võib pidada peibutus- või varitsus- või hiilimisjahti ning jahti jahikoeraga, välja arvatud hagijaga, ning arvukuse reguleerimise eesmärgil jahti kajakalistele kastlõksu või varesemõrraga 20. augustist 31. oktoobrini.
3 (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel). Seega peab igas seaduses, mille alusel Vabariigi Valitsus ja vastav minister määrusi annavad, olema delegatsiooninorm. Näiteks sätestab avaldustele vastamise seaduse § 11 järgmise delegatsiooninormi: märgukirjade ja avalduste läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Või teine näide: jahikorralduse seaduse § 24 2. lõike kohaselt - jahieeskirjad, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse 61 korra kehtestab keskkonnaminister. Määrusi saab anda üksnes pärast nn. volitusseaduse jõustumist. Hiljem antud volitus on õigustühine. Materiaalne õiguspärasus tähendab ka seda, et määrused peavad olema oma sisult kooskõlas seadustega, nad ei tohi olla nendega vastuolus. See tuleneb seaduse ülimuslikkuse põhimõttest. Peale seaduste peavad määrused arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme
3 (riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel). Seega peab igas seaduses, mille alusel Vabariigi Valitsus ja vastav minister määrusi annavad, olema delegatsiooninorm. Näiteks sätestab avaldustele vastamise seaduse § 11 järgmise delegatsiooninormi: märgukirjade ja avalduste läbivaatamisega seotud asjaajamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Või teine näide: jahikorralduse seaduse § 24 2. lõike kohaselt - jahieeskirjad, ulukijahiajad ja jahiulukivarude arvestuse 61 korra kehtestab keskkonnaminister. Määrusi saab anda üksnes pärast nn. volitusseaduse jõustumist. Hiljem antud volitus on õigustühine. Materiaalne õiguspärasus tähendab ka seda, et määrused peavad olema oma sisult kooskõlas seadustega, nad ei tohi olla nendega vastuolus. See tuleneb seaduse ülimuslikkuse põhimõttest. Peale seaduste peavad määrused arvestama ka rahvusvahelise õiguse norme
annaabi.ee 
