Hulkraksed vetikad niitvetikad 8 klass 2006 1 · Vesijuus kuulub rohevetikate hulka, kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Tema pikad juuksetaolised niidid on väga pikad ja peenikesed, on need vastupidavad isegi tugevale veevoolule. · Ühe taimeniidi läbimõõt on alla 0,05 mm. 2 · Veekogudes on vesijuus hästi nähtav tänu sellele, et tavaliselt kasvab koos sadu vesijuukseid, mis kinnituvad otsapidi veealustele esemetele ja hõljuvad veevoolus. 3 · Vesijuus võib paljuneda nii suguliselt kui ka vegetatiivselt.
Suurus: 15-30µm; Paljunemine: suvel paljuneb mittesuguliselt- eostega. Sügisel tekib koppvetika sees palju väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe
Koloonias on nad ühendatud tsütoplasmaväätidega (See aitab neil koos töötada, et nad saaksid kergemini ujuda sinna, kus on soodsamad tingimused). · Ehituselt ja eluviisilt on koloonialine kerasviburlane üheks vahevormiks ühe- ja hulkraksete vetikate vahel. · Nad pole võimelised kasvuperioodil paljunema. Hulkraksed vetikad NIITJAD ROHEVETIKAD Vesijuus · Kasvab jahedaveelistes jõgedes ja ojades. · Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad
loomset toitu. Suurematel karpidel esineb vahel röövtoidulisust. Söödaks võib karpkalale anda nii teravilja ( eelistatuim on nisu, mais ), hernest jms. ja seda naturaalsel kujul terana, leotamata ja keetmata. ( Martin, R) 1.7Elupaik Looduslikus veekogus on karpkala eelistatumaks elupaigaks seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. Päikeselisel suvepäeval hoidub ta meelsasti veepinna lähedale. Ta suudab elada ka jahedaveelistes kiirevoolulistes veekogudes või mõõduka soolsusega (kuni 5) rannikumeres. Sigimiseks ja maimude kasvuks peaks vee soolsus olema alla 2. Karpkalale soodsaim temperatuur on 1825 °C. ( Martin, R) Karpkala talub hästi ka riimvett. Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides. (Väike-Emajõgi 2003-2005) 2. Kasvatus Karpkala on tähtsaim soojaveelises tiigimajanduses kasvatatav kala, mida kasvatatakse oma kiire kasvu ja maitsva liha tõttu
annaabi.ee 
