Sinikas on hea saagikusega. JÕHVIKAS Harilik jõhvikas ehk kuremari on kanarbikuliste sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvika hapu maitse tuleneb sellest, et ta sisaldab palju sidrunhapet, vähesel määral ka C-vitamiini. Jõhvikates leidub bensoehapet, mis on tugeva antibakteriaalse toimega. Harilik jõhvikas eelistab kasvukohana happelise pinnasega märgalasid ning teda võib leida enamikust põhjaparasvöötme jahedamatest kohtadest, kus on talle sobivaid kasvukohti. SOOKAIL Sookail on kanarbikuliste sugukonda kuuluv taimeliik; kääbuspõõsas. Traditsiooniliselt on taim paigutatud perekonda Ledum, ja seeläbi kandnud liiginimetust Ledum palustre.Kasvukohana eelistab ta happelisi muldasid.Eestis tavaline. Sookailu lehed on lühirootsulised ja lineaalsed. Pealtpoolt on need pruunikasrohelised, alt roostekarva. Õied moodustavad õisiku, mis asub taime varre (oksa) tipus. Maapealse varre pikkus on 5...10 cm
punakasvioletne taanduvad. Seda reeglit järgides saab mõnda huvitavat detaili esile tuua või mõnda inetut joont varjata. Selliseid optilisi illusioone kasutatakse ka lagede juures. Tuba, kus on päikesevalgust või kust kaob parim valgus juba varahommikul, vajaks ´´ülesoojendamist´´ selliste värvidega nagu kollane, aprikoosivärv või pruunikaspunane. Seevastu tuba, mis on maja päikesepoolsel küljel, võiks kasu saada jahedamatest toonidest nagu taevasinine ja mündiroheline. Varasel hommikupäiksel on soe hõõgus, mida võib oma kujundamisplaanidega intensiivistada või mahendada. Keskpäevavalgus on neutraalne ja ei muuda toa värve. Õhtul muutub valgus järjest sinisemaks. Tallinn 2009 Tallinna Tehnikakõrgkool Valge
noorte oma. Liiga pimedas muutuvad lehed nõrgaks ja venivad välja, liigse valguse puhul aga kollakasroheliseks, väikseks ja pruuniservaliseks. Sobiva kasvukoha leidmisel on oluline teada, et sõnajalad kardavad tõmbetuult. (Rünk, 1999) 2.2. Temperatuur Kai Rünk (1999) kirjutab, et toasõnajalad saab liigitada temperatuurivajaduse järgi kolme rühma: 1. troopilised sõnajalad vajavad suvel 20-24 ºC, talvel 16-20 ºC; 2. troopika jahedamatest piirkondadest ja lähistroopikas pärit sõnajalad vajavad suvel 16-22 ºC, talvel 13-15 ºC; 3. osale lähistroopikast ja parasvöötme lõunaosast pärit sõnajalgadele piisab, kui temperatuur on üle 7 ºC (talvel 7-12 ºC). Neid võib suvel rõdul või aias kasvatada. 2.3. Niiskus Sõnajalgadele on väga oluline õhu- ja mullaniiskus. Keskküttega ruumides on talvel õhuniiskus tihti vaid 30-40 %, siis muutuvad lehetipud ja -servad pruuniks. Enamusele
annaabi.ee 
