kõige rohkem ekstaasid, primitiivsed rituaalid. Tema arusaama järgi kr. tragöödiate olemus on mõista seda, et kõik, mis on sündinud, on ka surelik – arusaam tsüklilisusest. Imetleb selle tõttu, et tragöödiates seisavad inimesed vastakuti surmaga ja ei ole kristlusele omast „pääsemist“. Kristlikus lääneühiskonnas ei ole levinud see, et elu jaotamine käib elu surmaga koos. Tõelise tragöödia aluseks on kahe printsiibi jagelus. (Wagner oli Nietzsche sõber, hiljem läksid tülli, taandusid üksteisest.) Apolloonilise pr. kohalolek on Nietzsche teoorias koondatud mõistesse „principium individnationis“ – me oleme uhked oma individuaalsuse üle, me oleme indiviidide kooslus. ^Nietzsche varasema loomingu kokkuvõte. 1880ndad Hilisema perioodi oluline väide Nietzsche jaoks oli idee jumala surmast. Raamatus „Rõõmus teadus“.. Jumal on surnud sellepärast, et inimesed on ta tapnud. Küsimus, mida ta endale
Moliere oli ise selle tekkimises süüdi. Tema elu lõpul naerdi välja just teda ennast. Teeb oma tegelase selliseks, kes ainult mängib haiget. Peategelane hüpohondrik liialdatult oma tervise pärast muretseja. Selles näidendis tal ei olnud enam mingit jõudu näidelda, põhiline oli peita oma tõelist haigust. Peale neljandat etendust avastati tal kopsu verejooks, ta kanti koju, enne kui jõuti leida arst või vaimulik ta juba suri. Oli veel pikk jagelus, kas teda üldse tohib matta mulda näitleja, selleks et saada maetud pühasse mulda, pidi ütlema lahti näitleja staatusest. Louis' eeskostel ta ikkagi maeti, öösel, kuid siiski. Moliere lõi komöödia tüübi, mida hakatakse kasutama mujalgi kui aind Prantsusmaal (Venemaal, Inglismaal, Itaalias jne). Lavakasutuses osutus tema dell'arte palju paremaks kui varajasemad. Lihtsus võidab alati, lihtsuse tõigi Moliere dramaturgiasse. Samas õnnestus tal
“ Roland puhub ikkagi, teeb seda 3 korda. Karl Suur kuuleb ja hakkab appi tulema, jõuab hilja kohale. Prantslased on hukkunud. Karl Suur tormab mauridele järele ja maksab kätte. Hakkab pimedaks minema, aga Karl Suur palub Jumalat: „Ära lase päikesel loojuda, tahan kätte maksta.“ Soov läheb täide, taevas jääb valgeks ja Karl Suur saab mauride kuninga ära tappa. Selgub Ganeloni roll juhtunus. Ganelon on kuninga vasall ja juriidiliselt on kõik korrektne. Rolandi ja Ganeloni jagelus on nende oma asi, Ganeloni toetab ka võimas suguvõsa. Soovitatakse Karl Suurel asi jätta, summutada. Pole mõtet Ganeloni hukka mõista. Ent alati on sõpru, kes ei lepi sellega. Toimub võitlus üks-ühe vastu: Rolandi sõber võitleb Ganeloni esindajaga. Jumal soosib Rolandi rüütlit, ta võidab. Seega on süüdi Ganelon ja ta tõmmatakse hobuste vahel lõhki. Nii võidutseb õiglus. Hispaania kangelaslaulud Toimub võitlus mauridega, kes vallutasid Hispaania endale, v.a
annaabi.ee 
