nende vahel on vastastikmõju. N: gaas võib täita mistahes ruumi, seda saab kergelt kokku suruda, mõõta rõhku ja temp. N: vedelikus on aatomid pakitud üksteise kõrvale, seda on raske kokku suruda. Kui 5. sajandil esines esmakordselt hüpotees aine atomaarsest ehitusest ning et ainet võib jagada kuitahes väikesteks osadeks, siis 16.17. sajandiks oli arenenud teadus nii kaugele, et küsimus aine jagatavusest võeti kasutusele Gassendi, Newtoni ja Lomanossovi töödes. Ainet käsitletakse, kui süsteemi, mis koosneb paljudest jagamatutest osadest, mitte kui pidevat keskkonda. Molekulaarkineetilise teooria töötas välja aga Boltzmann, millele oli tol ajal küllat vastaseid. 5. Kirjelda ideaalset gaasi. Ideaalne gaas on reaalse gaasi lihtsaim mudel, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju (toimuvad ainult elastsed põrked). Ideaalse gaasi olek on
Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. (4) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. Kaasomandit ei pea lõpetama tervikuna, lubatud on see ka ainult ühe kaasomaniku suhtes, kes soovib ühisusest eralduda – see sõltub aga asja jagatavusest. (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui üks isik omandab kõik mõttelised osad, siis kaasomand lõpeb automaatselt ja tekib ainuomand. (3) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel: kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades (kui see ei ole vastuolus asja olemusega),
liikmesriigi põhiseaduses ettenähtud põhiõiguste või riigi põhiseadusliku struktuuri põhimõtetega (vt PSTS § 1 komm 12.3, PSTS § 2 komm-d 1719). Euroopa Liiduga liitumise ja liikmesuse võtmeküsimuseks on seega Euroopa Liidu õiguse Eesti territooriumil kohaldamise aluste reguleerimine. Puuduseks ei saa pidada seda, et põhiseadust ei täiendatud vastukaaluks riigi suveräänsust rõhutavale PS §-le 1 sätetega riigi suveräänsuse jagatavusest, supranatsionaalsele tasandile delegeerimise või mitmetasandilist teostamist sätestava normiga, nagu mitmed õiguskirjanduses välja pakutud lahendused sisaldasid (vt PSTS komm p 3). Kui õigusala asjatundjate arusaamad suveräänsuse olemusest erinevad sedavõrd, et isegi terminit ,,suveräänsus" mittekasutav ja riiklikku ,,sõltumatust" rõhutav PS § 1 võimaldas diskussiooni laiaulatuslikke siseriikliku elu valdkondi reguleeriva
üksnes juhul, kui selleks on oluline põhjus (mis on oluline põhjus, sõltub asjaoludest). Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. Muu kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. Kaasomandit ei pea lõpetama tervikuna, lubatud on see ka ainult ühe kaasomaniku suhtes, kes soovib ühisusest eralduda see sõltub aga asja jagatavusest. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kui üks isik omandab kõik mõttelised osad, siis kaasomand lõpeb automaatselt ja tekib ainuomand. Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel: - kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades (kui see ei ole vastuolus asja olemusega), - anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele
Kui kaasomandi ülesütlemiseks oli määratud tähtaeg, siis võib olulisel põhjusel kaasomandi üles öelda määratud tähtajast kinni pidamata. (23) Käesolevas paragrahvis nimetamata kokkulepe, millega välistatakse või piiratakse kaasomandi lõpetamise nõudeõigust, on tühine. Kaasomandit ei pea lõpetama tervikuna, lubatud on see ka ainult ühe kaasomaniku suhtes, kes soovib ühisusest eralduda – see sõltub aga asja jagatavusest. (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui üks isik omandab kõik mõttelised osad, siis kaasomand lõpeb automaatselt ja tekib ainuomand. (3) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel: kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades (kui see ei ole vastuolus asja olemusega),
annaabi.ee 
