Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nimetajaks murdude nimetajate korrutis. 1. Tegurdamine 2. Viime ühisele murrujoonele 3. Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed(taandada saab tervet sulgu) Jagamine algebraliste murdude jagamiseks korrutatakse jagatav murruga, mis on saadud jagajast selle lugeja ja nimetaja vahetamise teel. 1. Tegurdamine 2. Jagajas vahetame nimetaja ja lugeja pooled 3. Viime ühisele murrujoonele 4.Taandame lugejas ja nimetajas olevad ühesugused liikmed Näide: 4. Algebraliste murdude astendamine - Algebralise murru n-es aste (n N)võrdub murruga, mille lugejaks on antud murru lugeja n-es aste ja nimetajaks antud murru nimetaja n-es aste. Üldkuju: (an)m=anm (-1)0=(-1) 2=(-1) 4=...=1 (-1) 1=(-1) 3=(-1) 5=...=-1 Näide: 5. Algebraliste murdude liitmine ja lahutamine
13 Juurte koondamine · Juuravaldisi, mis erinevad üksteisest ainult juure kordaja poolest või ei erine üldse, nimetatakse sarnasteks. · Koondada saab vaid summas, mille liidetavate hulgas leidub sarnaseid juuravaldisi 1.14 Astme mõiste üldistamine 1.15 Tehted astmete ja juurtega Avaldised 2.1 Ratsionaalavaldised · Ratsionaal on avaldis, milles võivad esineda muutujate ja/või arvude +, -, korrutamine, jagamine ning astendamine · Kui avaldis ei sisalda muutujaid jagajas, siis nimetatakse seda täisavaldiseks, vastasel juhul on tegemist murdavaldisega · Avaldist kujul a/b, kus a ja b on täisavaldised, nimetatakse algebraliseks murruks · Ratsionaalavaldiste teisendamine taandub tehetele algebraliste murdudega · Erinimeliste algebraliste murdude liitmisel (lahutamisel) laiendatakse need esmalt ühenimelisteks. Ühiseks
langema kiiresti. Kaksikhammasrataspump Kaksikhammasrataspump kujutab endast kahte hammasrataspumpa, mille korpused ja võllid on teineteisega jäigalt ühendatud. Maksimumtootlikkus on 2x45 cm3 pumbavõlli ühe pöörde kohta. Jagaja Höövli põhiraamile juhikabiini ette on paigaldatud üks viiesektsiooniline ja üks neljasektsiooniline jagaja. Jagaja iga sektsioon koosneb põhijagajast, mille siibrit juhitakse juhthüdraulika madalrõhuliste pilootjagajate abil. Kummaski jagajas on kaitseklapp mis rakendub erandlikes tingimustes süsteemi normaalset töörõhust 3000kPa (30 bar) suuremal rõhul. Klapp toimib ka imiklapina. Hõlma pöördliikumise kaitseklapid Kaitseklapid (2 tk.) asetsevad tööraamil. Kaitseklappide ülesanne on kaitsta tööraami konstruktsiooni takistusele sattumisel vigastumise eest. Hõlma juhtklotsid Kelgul on neli juhtklotsi, millede soontes asetsevad hõlma liugepinnad. Hõlma nihkumisel kelgu
Viimase integraali leidmiseks saab kasutada n¨aiteks j¨areldust 4.6. Keerulisematel juhtudel kasutatakse hulkliikmete jagamisel p~ohim~otet: mitu korda mahub jagaja k~orgeim aste jagatava k~orgeimasse astmesse. N¨ aide 6.2. Eraldame t¨aisosa ratsionaalses liigmurrus 2x4 - 3x3 + x2 - 2 . x2 - 3x + 2 Siin on jagajas x2 - 3x + 2 muutuja x k~orgeimaks astmeks x2 ja jagatavas 2x4 - 3x3 + x2 - 2 on k~orgeima astmega liige 2x4 . Jagaja k~orgeimat astet peab korrutama suurusega 2x2 , selleks et saada jagatava k~orgeimat astet. Seega esimeseks liikmeks jagatises on 2x2 . Sellega korrutame kogu jagaja, tulemuse 2x4 - 6x3 + 4x4 kirjutame jagatava alla ja lahutame: 2x4 - 3x3 + x2 - 2 : x2 - 3x + 2 2x4 - 6x3 + 4x2 2x2 + 3x + 6.
annaabi.ee 
