Rullikuga hiir Optiline hiir Laser hiir juhtme abil arvutiga ühendatud ja mille sisemuses pöörleb väike kummist või plastist kuulike. Optilistel hiirtel. Optiline hiir on nagu miniatuurne fotoaparaat, mis teeb oma aluspinnast pidevalt pilte. Punane valgusdiood, mis pimedas toas hästi paistab, on tegelikult vaid abi valgustus, et kaamera näeks aluspinnast pilti teha. Optilise hiire tööpõhimõte: andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Hiire iseloomustamisel on olulisim tema tundlikkus. Hiire tundlikkust mõõdetakse tavaliselt punktides tolli kohta (dpi dots per inch). Siinkohal kasutatakse väikest infrapunast laserit mitte punast valgusdioodi. See suurendab hiire poolt tehtud pildi resolutsiooni. See suurendab u 20x tundlikkust. Laserhiired on disainitud enamjaolt juhtmevabalt. Säästmaks energiat vilgub laser ootereziimis. Osutamine e pointing Klõps
soovitud kohas (siis klahv vabastatakse). Nii saab näiteks kuva osa (tekstilõigu, rea, veeru) esile tõsta (vastav ekraanipiirkond kujutatakse muuvärvilisena), et seda tervikliku objektina edasi töödelda,mida tekstitoimetites sageli vajatakse. Klõpsutamisega esiletõstetud graafilisi elemente saab lohistamise abil muundada ja teisaldada. 6. HIIRE ÜHENDAMINE Hiir ühendatakse arvuti jadaborti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hädast 9-25 või 25-9 üleminek; selliseid pistmikke
Sünkroonse T-trigeri saamiseks tuleb RS-trigeri sisendisse lülitada loogikaelemendid JA. T-trigerite põhiliseks kasutusalaks on loendurid. 7 Registrid Registriks nimetatakse trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi jadakoodis esitatud info rööpkoodiks. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul kui info
33. AD muundurite variatsioonid. muuda] Ühe ja sama sisendiga AD muundurid, multipleksitavad sisendid, unipolaarse ja bipolaarse sisendiga muundurid, diferentsiaalsisendiga muundurite kasutamine koos sildanduriga. Analoogsignaali filtreerimise vajadus, võrguhäire tõkestamine. Tugipinge allikad ja taktsignaali generaatorid. Rööp- ja jadakoodis väljundid. [vaata | 34. DA muundurite sisendid ja väljundid. muuda] Rööpse sisendiga ja I2C-sisendiga muundurid. Opvõimu lülitused DA muundurite väljundites. Muundurite muundamisvead, kvantimismüra, mittelineaarmoonutused, väljundi nulli nihe, võimendusvead.
juhtprogramm hõivab. Optilistel hiirtel pöörlevat kuulikest pole. Sellised hiired töötavad vaid selleks otstarbeks mõeldud alusel: hiire sees asuvate andurikettakeste asemel on spetsiaalse aluse pind kaetud ristitriipudega ning hiire korpuses asuv fotoandur registreerib aluselt peegeldunud valgust, mis triipudest üle liikudes katkeb. Hiir ühendatakse arvuti jadaporti (COM- port), s.t. andmevahetus arvuti ja hiire vahel käib jadakoodis. Signaalide töötlemiseks ja edastamiseks asub hiire korpuses eriotstarbeline integraallülitus või mikroprotsessor, mis hoolitseb hiire liikumissignaalide ja nupuvajutuste kodeerimise ning arvutisse saatmise eest. Hiire iseloomustamisel märgitakse tavaliselt ka, kas ta on varustatud 9- või 25-kontaktilise jadapistikuga. Kui arvutis on mittesobiv jadapordipistik, aitab hädast 9-25 või 25-9 üleminek; selliseid pistmikke leidub mõningate hiirte komplektidest, neid on aga
JK-triger toimib vastavalt loogika- funktsioonile Q (t +1) = K (t )Q (t ) ∨ J (t )K (t ) ∨ J (t )Q (t ) . (1.28) 1.3.2. Registrid Registriks nimetatakse trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada, säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale. Sõna nihutamisega muundatakse rööpkoodis esitatud info jadakoodiks ning vastupidi jadakoodis esitatud info rööpkoodiks. Sõna pikkus sõltub registri trigerite arvust ning võib olla väga erinev. Enam on levinud 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid, mis vastavad sõnapikkusele 1, 2, 3 ja 4 baiti. Registri põhimõtteskeem on joonisel 1.9. Registrit juhitakse signaalidega vastuvõtt ehk kirjutus (write) ja 0-seade (reset). Signaaliga write kirjutatakse sisendite A0...An informatsioon registrisse, signaaliga reset aga kustutatakse sealt. Juhul
annaabi.ee 
