Omadused : 1. Saab kasutada duaalsetena Hammingi koodidele : tekitava maatriksina G kasutame kontrollmaatriksit H 2. Kasutades tekitavas maatriksis korpuse GF(2 m) korrastatud elemente, saame koodi pikkuseks n = 2m-1 , kus infosümbolite arv k=m, koodikaugus D=2m-1 ja koodi liiasus U(K)=(n-k)/n *100 % 3. Simplekskoodi lubatud koodisõnade 0-de ja 1-de paigutus on suvaline. Seetõttu kutsutakse neid koodisõnu pseudojuhuslikeks jadadeks ( või ka m-jadadeks, või siis maksimaalse pikkusega jadadeks). Selle tõestuseks vaatleme poolsuletud jada : 5. Simplekskoodidel on hea häirekindlus. Ülejäänud omadused (puudutavad m-jadasid) on toodud punktis 63. 59. Krüpteerimise põhialused (Loeng 19, kõik slaidid) Krüptograafia 2 haru: 1. Krüptoloogia salakirja koostamine 2. Krüptoanalüüs salakirja taastamine algseks kirjaks
Mis on selle jada 64. liige? Mis on jada 64 esimese liikme summa? 131 Kui aritmeetilises jadas leitakse iga järgmine liige, liites eelnevale teatud kindla arvu, siis praegu leiame iga järgmise jadaliikme, korrutades eelmist liiget mõne kindla arvuga – meie konkreetsel juhul on selleks arvuks kaks. Selliseid jadasid nimetatakse geomeetrilisteks jadadeks ning arvu, millega iga järgnevat läbi korru- tatakse, jada teguriks. jada Kui tähistame jada kordajat -ga ning jada liikmeid nagu ikka tähistu- sega , saame analoogiliselt aritmeetilise jada juhuga , seejärel ning üldisel kujul Nii võime ka välja arvutada, et malelaua viimasel ruudul peab olema riisitera, mis on umbes 200 miljar-
edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks"
edastamiseks sobivateks märkideks. Näiteks aktsioonipotentsiaalide jadad närvisüsteemis, sagedus- modulatsiooniga elektromagnetlained ultralühilaine raadiosaatjas. Kodeerimiseks nimetatakse kahe märgisüsteemi ühetähenduslikult vastavusse viimist. Sellele võib tuua palju näiteid. Näiteks tähestiku vastavus morsemärkidele, nahale avaldatud rõhu transformeerimine mehanoretseptoritelt lähtuvate impulsside jadadeks. Vastuvõtjas dekodeeritakse või desifreeritakse ülekantud info jälle ja antakse edasi infokasutajale esialgsel kujul. Oletame, et meil on arvuti monitor ja selles näeb fotot näiteks majast. Pilt ise eksisteerib tegeli- kult elektromagnetiliselt mõnes arvuti kiibis. Ei ole nii et ongi mingisugune reaalne foto kuskil ar- vuti sees. See eksisteerib nö. teistsugusel kujul. Kuvar on lihtsalt selleks, et infot muundada meile arusaadavaks ,,keeleks"
annaabi.ee 
