piiridest. Sellesse perioodi kuulub ka sümfoonilne kantaat ,,Gurre laulud", mis on mõeldud viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Seda kirjutas Schönenberg üksteist aastat. Selles monumentaalses oopuses ühendab Schönberg piltlikult öeldes Wagneri ooperite emotsionaalse pinge Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooniga [2]. Kantaadi tekst on võetud Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobseni poeemist. 2.2 Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele ( kus lähtutakse helide võrdväärsusest ) Schönberg loobub senisest hilisromantismi gigantomaaniast ning kirjutab hulha märkmisväärseid kammerteoseid, nagu kaks esimest keelpilli kvartetti ja Kammersümfoonia nr 1 E- duur viieteistkümnele insturmendile. Kirjutas sel perioodil vokaalseid lavalisi suurvorme. Schönbergi esimene täielikult atonaalne teos on ,,Kolm klaveripala" op
õpetada, saad selle ka ise selgeks. Lõdvestuse ja mõtete eemalejuhtimise meetodi kasutamine Tavaliselt keskendutakse sellele, kui hästi sul mingi tegevus õnnestub. Ma pean iga inna eest hästi.... või muidu ei ole ma midagi väärt. Keskenduda tuleb aga tegevuse sisule- eemaldades end mõttest kuidas see sul välja tuleb. See tegevus võib sind haarata sedavõrd, et sa unustad muretsemise ära. Eemaldumismeetodid: meditatsioon, jooga, Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus, biotagasiside, lugemine, meelelahutus, spordivõistluste jälgimine- selleks sobib iga tegevus, mis sinu tähelepanu täiel määral endale tõmbab. Edmund Jacobseni järk järguline lõdvestus- keskenduda järgemööda kõigile oma keha lihastele, alustades varvastest ning lõpetades peaga. Herbert Bensoni lõdvestusharjutus- · Vali üks sõna või mõni tabav ütlus, millel on sinu jaoks tähendus. · Istu mugavalt, sule silmad ja lõdvesta lihased
esimest korda kvartharmooniat. Sellega väljub ta esimest korda funktsionaalharmoonia piiridest. Selle ajastu sisse mahub ka tema suurteos, sümfooniline kantaat "Gurre laulud". Ta kirjutas seda väga kaua, väga suurele koosseisule (5 solisti, jutustaja, 4 koori, suur sümfooniaorkester). Selles teoses ühendab ta Wagneri ooperite emotsionaalse pinge ja Mahleri ja Straussi sümfoonilise orkestratsiooni. Tekst on võetud Taani kirjaniku Jacobseni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusest. II Üleminekuperiood Shönberg loobub gigantomaaniast ja kirjutab hoopis kammerteoseid. Sellel ega ka järgmisel perioodil ei kirjutanud ta orkestri suurvorme. Küll aga vokaalseid lavalisi suurvorme. Antud perioodil on märgatavad ekspressionistlikud tendentsid. See on vaheetapp atonaalsuseni. Dissonants, sagenevad kromatismid viisid helistikutunnetuse nõrgenemiseni ja lõpuks kadumiseni
annaabi.ee 
