merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valitseb ekvatoriaalne kliima. Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. 93,1% Bali elanikest on hindud, 4,79% moslemid, 1,38% kristlased ja 0,64% budistid. Selle poolest erineb Bali peamiselt islamistlikust muust Indoneesiast. Peredele - suurepärane koht perepuhkuseks, kuna balilased armastavad lapsi
Osa uurijaid, vististi enamik, käsitab neid ühe australopiteekuseliigina (A. habilis), inimlaste fülogeneesi kõrvalharuna; teised peavad neid L. Leakey't järgides iseseisvaks ja tõenäoliselt vanimaks inimliigiks; kolmandad hindavad neid leide märksa hilisemaks ja käsitlevad seda olendit Homo erectuse alamliigina (G. A. Harrison et al., 1977). H. erectus, see varasemate paleoantropoloogide ahvinimene ehk Pithecanthropus on kahtlemata inimese liik, mille vanimad leiud Ida-Aafikast ja Jaavalt on vanusega 1,5...1,7 mln. aastat. Perekonna Homo edasise evolutsiooni käsitluses kaotab stadiaalsuse kontseptsioon üha enam populaarsust, vähemalt bioloogilise taksonoomia mõttes (staadiumi mõistet kasutatakse nüüd peamiselt kultuurilis-sotsiaalse arengu kontekstis). Üha enam käsitatakse inimese fülogeneesi hargneva puuna, rohkete kõrvalharudega. Ülem-pleistotseenini (100...120 tuh. aastat tagasi) välja elasid H. erectuse mõned vormid. Selle liigi erinevad
Depok. Kõige rohkem asuvad inimesed riigi lõuna poolsetel saartel, sest seal pole nii mägine kui riigi põhjaosas ja seal asuvad suuremad saared. Ülerahvastatus on probleemiks eriti Jaava ja Bali saarel. Hollandi koloniaalperioodi ajal hakati probleemi lahendama (20. sajandi alguses) inimeste ümberasustamisega madala inimasustusega saartele. Sama poliitikat jätkati ka pärast riigi iseseisvumist. 1980. ja 1990. aastatel. Jaavalt, Balilt ja Maduralt asustati inimesi ümber peamiselt Kalimantanile, Sumatrale, Sulawesile, Malukule ja Uus-Guineale. Kokku viidi perioodil 19492000 oma kodusaarelt minema üle 6 miljoni inimese. Nii ulatuslik ümberasustamine on tekitanud aeg-ajalt pingeid ja vägivalda migrantide ja kohalike vahel, mille tagajärjel on sadu inimesi tapetud. 2001. aastal hukkus kokkupõrgetes dajakkidega Kalimantani saarel vähemalt 500 madurat ja ligi 100 000 olid sunnitud saarelt põgenema.
Meelsasti söödi ka kiskjate poolt maha jäetud või vanadusse ja haigustesse surnud loomade korjuseid. Ise küttisid nad ilmselt väiksemaid ja ohutumaid loomi (närilisi, kilpkonni, linde). Algul oli küttimise osatähtsus väike, aja jooksul see suurenes. Homo erectus e püstine inimene (2 milj400 000 v 1,8 milj300 000a tagasi). Esimene luuleid Jaava saare idaosast Trinilist 1891. a. Algul leiti vaid kaks koljufragmenti, leidjaks Eugene Dubois. Praeguseks ajaks on Jaavalt leitud u 40 isendi luud. Teist samapalju Hiinast Choukoutienist. Leiukohti ka mujal Aasias ja Euroopas. Ajaliselt vanimad leiud pärinevad Keeniast ning üldse kõik need H. erectuse leiud, mille vanus on rohkem kui milj a, on kõik saadud Aafrikast seegi liik sai seal alguse. Suure ajumahuga: 9001200cm³. Ka väliselt olid nad juba rohkem sarnased nüüdisinimesele (laup kõrgem, hambad väiksemad). Seksuaalne dimorfism sarnanes samuti nüüdisinimestele.
annaabi.ee 
