või väljenduslikku liikumist. Luues endas eesmärgi olla tõeliselt kohal, vaadata, kuidas sa funktsioneerid, millised on sinu tugevad ja nõrgad kohad, kuidas liigub sinus energia, kus esineb tõkkeid ja piiranguid ja kuidas nendest takistustest üle saada. Hingamine tähistab sinu tulekut sellesse maailma. Teadlik hingamine loob võimalused lõdvestumiseks, rahunemiseks, lõõgastades meie närvisüsteemi ja avaldades füsioloogilist vastureaktsiooni stressile. Afirmatsioonid ehk jaatused on kui redelipulgad, mida mööda saad ülespoole ronida. Visualiseerimise abil suudame luua kujutluspildid mõjutamaks meie keha erinevaid piirkondi. Oluline on uskuda kujutluspilti ja selle toimimisse kogu südamest. Meditatsioon on meele vaigistamise ja rahustamise vahend. Eesmärk on lihtsalt näha ja olla iseenda tunnistajaks. Kunstiteraapia kaudu võime avastada eneses miskit, mida ei ole võimalik sõnadega väljendada. Lubades oma loovusel vabalt paberile voolata, kujutamata
kuigi palju sagedamini, seal nad ometi jätavad märkamata ja lähevad mööda. Aga kaugelt peenemalt hiilib see pahe filosoofiatesse ja teadustesse; kus see, mis kord otsustati, värvib ülejäänu (kuigi palju kindlama ja tõenäolisema), ja paneb ritta. Isegi kui ei oleks seda lõbu ja tühisust, millest me rääkisime, on inimarul ometi see iseloomulik ja alaline viga, et teda rohkem panevad liikuma ja õhutavad jaatused kui eitused; kuigi nagu kord ja kohus peaks ta suhtuma mõlemasse võrdselt; ometi on iga tõese aksioomi püstitamisel negatiivse näite jõud suurem. XLVII Inimaru panevad kõige rohkem liikuma need asjad, mis saavad mõtet tabada ja haarata samal ajal ja järsku; millest fantaasia on harjunud täituma ja täis puhutud saama: aga ülejäänu kohta ta kujutab ette ja oletab, et need on kuidagi, kuigi tajumatul kombel niisugused nagu need vähesed, mis mõtet
Komöödia avaldub kevademüüdina, mis kujutab liikumist reaalsest maailmast ideaalsesse. Romanss avaldub suvemüüdina, mis kujutab ideaalse maailma süütust ja rikkalikkust. Tragöödia avaldub sügisemüüdina, mis kujutab liikumist ideaalsest maailmast reaalsesse. Talvemüüt avaldub iroonia/satiirina, mis kujutab tegeliku maailma kogemusi, ebakindlust ja läbikukkumisi. | A. J. Greimas tuletas narratiivi struktuuri (A ja B on vastandid, A ja –A ning B ja –B on jaatused/eitused; armastus vs. vihkamine, armastuse puudumine e armastuse eitus). Narratiivis avaldub see süžeemudelite (konflikt-lahendus, võitlus-leppimine) kaudu, mida realiseerivad aktandid (tegelaste funktsioonid). Süžeetüübid: otsing (quest), kommunikatsioon ja nende kombinatsioonid. | T. Todorov tuletas narratiivi grammatika (s.o seose narratiivi struktuuriühikute (tegelased/süžee) ja keele
annaabi.ee 
