2. Me võime kahelda ja olla meeleheites maise ja igavese suhtes. 3. Meeleheite trotsimine. Kui inimene jõuab kahtlusse, siis põhiküsimus: kas inimene on piisavalt mees, et riskida usuga? Selleks, et jõuda sellele 3.tasandile, peab inimene tegema hüppe, ehk uskuma. Usk on hüpe tundmatusse. Usk on kindlusetuse jaatamine. Uskumine on eelkõige usaldus. Jumala usaldamine väljendub eelkõige enda teadmatuse/ebakindluse jaatamises. Religioosne inimese elu usus. Vana inimene sureb ja tekib uus inimene. Inimese elu jumalaga tähendab igas situatsioonis vabaduse teed. Inimene ei pea tundma hirmu mitemillegi ees, sest tema tõelist olemist ei sa mittemidagi puudutada. Elu usus tähendab, et olemasolev situatsioon tuleb vastu võtta, kuna see on antud jumalast. Religioossel tasandil inimene ei küsi: mida peaks tegema riik? Mida peaks tegema kirik? Vaid küsib: mida suudan mina teha?
tsvilisatsiooni loomuliku suundumusega · Heloise ilmlikustumisele. ... Ta pakkus kahesugust · Niisiis ei ole kalduvuses kui sellises veel head või pagemisvõimalust Kiriku seatud sundusest. kurja, vaid alles kõlvatu jaatamise akt on patt. Kinnitades kõigepealt dogma irratsionaalsust, · Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle valmistas ta ette teed Jumala juurde mitte enam eitamises. mõistuse, vaid armastuse kaudu. Ta andis vaba · Väline tegu ei lisa sisemisele aktile midagi olulist. jooksu sügavale müstitsismi suunale... · 14. Sajandi kristlus seetõttu ta nii laialt leviski
Jumal lasi oma pojal surra, et tekitada süümepiinu ja kaastunnet, et me aru saaks, kus oleme (Abelardi variant). "Tunne iseennast" - eetikat käsitlev. Väline tegu kui selline on moraalselt indiferentne. Kõik sõltub motiivist (Aristoteles rääkis motiividest). Motiiv ilmneb inimese sisemises aktis, millega ta teatud püüdlusi jaatab või eitab. Kalduvused kui sellised pole head/kurjad, alles kõlvatu jaatamise sisemine akt on patt. Hea seisneb Jumala tahte jaatamises, kuri selle eitamises. THOMAS AQUINO (1225-1274) 1917 nimetatakse ta "ingellikuks õpetajaks." Üles kasvanud Põhja-Itaalias. Lapsepõlvest saati õpib benediktiinlaste juures, kuna perekond soovib, et temast saaks benediktiin. Thomas kohtub dominikaanlastega ning on vahepeal nendest vaimustunud. Tahab Pariisi minna, kuid vennad röövivad ta ning panevad lossi torni kinni. Vennad toovad talle torni isegi lõbunaise. Selle peale saab Thomas vihaseks ja lubab lossi koos naisega põlema panna
annaabi.ee 
