Üldiselt maitsestatakse toite peamiselt sojakastmega, teiste maitseainete kasutamine on tagasihoidlik. Lauakatmine on täiesti erinev. 8. Kokkuvõte Jaapan on kauge maa ning meie kultuur, sh toidukultuur erineb täiesti. Meie toidulaual oli väike osake sellest. Kõigile maitses roheline tee, Seitse samuraid. Sushi ei olnud just kõigile meelt mööda. Aga sushi ongi maitseelamus, millega tuleb harjuda. Magustoite Jaapanis väga ei serveerita. Meil õnnestus leida üks veidi jaapanlik magustoit, mis oli kõigile suupärane. Selleks, et otsustada kas jaapani köök maitseb meile ei piisa ainult ühest toidukorrast. Kindlasti tuleks veel jaapani toite maitsta ja nende kultuuri kogeda, enne kui otsustada meeldivust. Kindlasti võiks külastada ka sobivaid restorane või muid söögikohti. Nimelt selleks, et kogeda ka profesionaalide valmistamisoskust. Kindlasti on oluline olla vastuvõtlik. Halb suhtumine tuleb kohe maha jätta, sest nende köök
Ilmalikest hooneist on tuntuim Heiani keisriloss (9. saj), seda matkisid ülikud endale residentsi ehitades. Kujunes lossitüüp shinden (,,rahu loss"): see koosneb koridoridega ühendatud eluruumidest ja teravnurksest rõdudega osast, mis asetseb hoone keskel, lõunaküljel on harilikult tiigiga aed. Hiina eeskujul ehitati ka suurejooneliste katustega zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses.
Avalikes kohtades kantakse ka marlimaske, et hoiduda pisikute levitamisest ning enese kaitsmiseks nakkuste eest. RÕIVASTUMINE Vaatamata sellele, et enamik jaapanlasi kannab tänapäeval lääne stiilis rõivaid (yokufu), ei ole ei ole ebatavaline kohata tänaval kimonosse riietatud naist või kerges suvekimonos (yukata) lõõgastuvat meest. Kimono on keha ümber mässitav rõivaese, mida kannavad nii mehed kui naised enamasti pidulikel üritustel ja festivalidel Kimono Kimono on eht-jaapanlik riideese ja nõuab vastavat ümbrust, elustiili ja tempot. Kunagi oli kimino olmekultuuri kindel osa, mis täielikult vastas igapäevaelu nõuetele. Riietusesemele avaldasid mõju kõik eluvaldkonnad ja ta ise kujundas ilukaanoneid. Kimono rõhutas osasid figuuri osi nagu kukal, kael, puusad, pahkluud, ja püüdis peita teisi taljet, jalgu ja rinda. Kimono sobis tüüpilisele jaapanlanna figuurile kõige paremini ja kujundas ka ilumalli.
annaabi.ee 
